Uuring: Eesti elanik kasutab euro tuleku järel vähem sularaha

Nõmmela sõnul on maksevaldkonnas järgmine suurem samm ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA) täielik rakendamine. “Euroopa pankade teenuste erinevat taset tunnetavad eestlased iga kord, kui nad ei saa välismaal pangakaardiga maksta, pangaülekanne võtab kaua aega või pole võimalik mõnest Euroopa netipoest ostu sooritada. SEPA aitab kaasa maksesüsteemide paremale omavahelisele suhtlemisele ja muudab maksete tegemise kiiremaks ning efektiivsemaks,” märkis Nõmmela.

TNS Emori uuringu kohaselt saab kuus töötajat sajast oma sissetuleku sularahas, keskmisest enam on sularahas palga saajaid madalama sissetulekuga inimeste seas. Sularaha kasutavad ostude tegemisel enim pensionärid ja madalama sissetulekuga inimesed, kuid samas on pensionärid hakanud rohkem maksekaarte kasutama.

Viimasel aastal on 13 protsenti vastanutest ostnud interneti kaudu välismaistelt kaupmeestelt tooteid või teenuseid. TNS Emori hinnangul kasvab edaspidi ostjate arv, kuna 21 protsenti vastanutest planeerib välismaistelt kaupmeestelt ostmist järgnevaks aastaks.

Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank.

TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides.