Ühise elevaatoriga konkurentide vastu

Vastusamm konkurentidele. Läänemetsa kinnitusel on Kevili konkurentideks teravilja kokkuostuturul Taani ja Rootsi suured põllumajandusühistud, kes Balti riikides tegutsevad äriühingutena, näiteks AS Baltic Agro ja AS Farm Plant Eesti. "Nemad rendivad kokkuostetud vilja ladustamiseks Tartu, Tamsalu, Keila ja Rakvere elevaatoreid," seletas Läänemets. "Kui arvestada, et Eestis ehitati viimane suur elevaator üle 30 aasta tagasi Keilasse, siis meie oma tuleb ilmselgelt kõige kaasaegsem," lisas ta.

Läänemetsa sõnul on konkurendid seni tegutsenud kogu aeg ka selle nimel, et ei tekiks teraviljakasvatajate ühisrinnet. "Tegu on nii-öelda müügimeeste individuaalse lähenemisega kliendile," muigas Läänemets. "Meie raudne põhimõte on, et ühistu kõik liikmed saavad võrdväärse vilja eest sama hinna."

Läänemets lisas, et muidugi saavad nad oma liikmetele tagada vaid õiglase hinna, sest teravilja hind kõigub börsil samamoodi nagu näiteks nafta hind. Et ühistu liikmed börsil toimuvaga kogu aeg kursis oleksid, saadab Kevili neile kord päevas hinnainfot. "Vilja hind ei ole aga sugugi ainus, mida majandamisel arvestama peab," rõhutas Läänemets. "Tuleb osata raha lugeda. Põllumehel on kaelas intressid ja muud kulud ja kõik see kokku on majandamine. Müüa tuleb selleks, et tasakaalustada oma kulutusi."

Jahu ja tangainete tootja ASi Tartu Mill juhataja Uuno Lausing ei usu, et uue elevaatori ehitamine võiks mõjutada toiduvilja hinda koduturul. "Teraviljaladudest pole ju seni puudust olnud," tõi ta põhjenduseks ja lisas, et uus elevaator ilmselt siiski mõjutab konkurentsi vilja ladustamisel.

Sõmeru elevaator läheb maksma umbes 8 miljonit eurot. Olulise osa summast moodustab ühistu liikmete panus, lisaks pangalaen ja PRIA toetus.

Eurotoetus aitab. Kevili nõukogu liige, Tartumaal teravilja kasvatav Pilsu talu peremees Madis Ajaots ei teinud saladust, et elevaatoriidee realiseerub tänu eurotoetusele. "Peame olema toetuse meetmega seotud viis aastat, mis tähendab, et ühistu iga liige peab müüma kuni 80% viljast ühistu kaudu," täpsustas Ajaots. "Toetusest on suur abi ühistule, aga see on väga tähtis ka riigi poolt vaadatuna." Ajaots on Eesti üks suuremaid teraviljakasvatajaid ning kannab tiitlit aasta põllumees 2010.

Jõgevamaa Torma valla Miku talu peremees Sulev Tutt peab Kevili elevaatorit üheks olulisemaks ühisettevõtmiseks. "Mul ei ole vaja hakata investeerima enda kuivatisse," põhjendab Tutt, miks ta kahe käega suurprojekti poolt on.

Eesti põllumajanduse järgmise paarikümne aasta kõige suurem arengupotentsiaal ehk kasutamata ressurss on ühistegevus. Kui me ei taha jääda riigiks, kes oma tooret väärindamata, odavalt ja väikeste kogustena lihtsalt ära müüb, siis selle alternatiiv ongi ühistegevus.