Esiprotsessija protsessib edasi inimõiguste kohtus

Paala kriminaalasja on menetletud üle seitsme aasta. Riigikohus on seda arutanud kahel korral, esimest korda tegi ta otsuse eelmise aasta 18. juunil. Riigikohtu pressiesindaja andmeil on Paala pöördunud kuuel korral erinevate taotlustega riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole.

Venna vastu ei tunnistanud. Paala sõnul on ta aastaks vangi mõistetud selle eest, et ta rikkus seadust, ent kohtus ei tulnud välja see, milles tema süütegu seisnes. Paala selgitusel ei olnud ta 2004. aastal, kui kriminaalasi algatati, süüdistuse all olevate ettevõtete juhataja. Nende ettevõtete juhataja oli tema vend ning Raivo Paala keeldus oma venna vastu ütlusi andmast. "Ma võtsin omaks, et ma ei ole oma venna vastu ütlusi andnud, ja kui see on käsitletav siseriikliku kuriteona, siis olen ma toime pannud kuriteo," põhjendas Paala, miks ta soostus kokkuleppemenetlusega. "Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi inimesele panna kohustust iseenda ja oma lähedaste vastu ütlusi andma."

Ometi kaebas Paala kokkuleppeotsuse edasi, sest tema väitel oli maakohus kokkulepet tehes rikkunud tema õigusi ehk kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tegelik tahe.

Paala sõnul on tal kohtuprotsessi vältel kolm korda olnud hüpertooniline kriis, lisaks muud eluohtlikud tervisehädad. "Inimõiguste konventsiooni kohaselt on põhjendamatu valu tekitamine ka see, kui peab näiteks poolteist tundi taluma peavalu ja selle leevendamiseks ei anta tabletti," rääkis Paala. "Euroopas on sellised õigused natuke laiemad ja mina lähtun Euroopa õigustest," põhjendas ta.

Riigikohus on oma otsuses seisukohal, et Paala kaitseõigusi ei ole rikutud ning Paala väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet.

Paala sõnul ei saanudki riigikohus tunnistada, et isik võidakse panna sundseisu ja valib kokkuleppemenetluse selleks, et kaitsta mingeid teisi talle olulisi põhiväärtuseid. "Kriminaalasjades moodustavad kokkuleppemenetlused vist umbes 90 protsenti ja kui nüüd oleks riigikohus võtnud teise seisukoha, siis oleks tulnud üle vaadata ehk 80 protsenti kokkuleppemenetlustest ja 60 protsendil juhtudel oleks tuvastatud, et sõlmimisel on avaldatud survet," seletas Paala. "Ka riigikogu on öelnud, et meie kohtud on kaotanud kohtumõistmise rolli ja et nad kokkuleppemenetlustes on kummitemplid."

Pöördub inimõiguste kohtusse. Paala kinnitusel on ta esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule neli taotlust ja kindlasti taotleb ta EIKilt hinnangut ka selle kohta, kas ta peab minema vangi või mitte. Tema sõnul on riigikohus viimast kohtulahendit tehes teinud näiteks vea kohtukoosseisu moodustamisel. "Üheks kohtunikuks oli Eerik Kergandberg, kes on selles kriminaalasjas neljal korral figureerinud riigikohtunikuna. Euroopa Inimõiguste Kohus ei luba, et üks kohtunik osaleks sama asja läbivaatamisel mitu korda," lisas Paala.

Avalikkus teab Valga ärimeest Raivo Paalat juba aastaid kui aktiivset protsessijat ja kõikvõimalike järelepärimiste esitajat. 2009. aastal ostis Paala skandaalsele ettevõtjale Meelis Laole kuulunud ML Investments Group OÜ ning firma uueks ärinimeks sai OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo.