Abimaksed külmutati, kui Kreeka endine peaminister George Papandreou teatas oktoobris ootamatult, et paneb abipaketi rahvahääletusele. Abi külmutamine ja avalikud spekulatsioonid Kreeka võimalikust lahkumisest euroalalt sundisid Papandreoud referendumiplaanist loobuma ning tagasi astuma, mis tõi võimule Lucas Papademose tehnokraatidest koosneva vahevalitsuse.

Kõik suuremad parteid on tänaseks lubanud kärpekavade jätkamist toetada, vahendas agentuur Bloomberg. Suurim vaidlus oli suurima opositsioonipartei Nea Dimokratia juhi Antonis Samarasega.

Kreeka, mille majandus on languses viiendat aastat, vajab väljamakset hiljemalt detsembri keskpaigaks.

Euroala osale lisaks peab oma 2,2 miljardi euro suuruse osa kokku kaheksa miljardi euro suurusest väljamaksest kinnitama ka IMF. Kreeka rahandusministri Evangelos Venizelose sõnul teeb fond otsuse 5. detsembriks.

Kuuenda laenuosa väljamaksmine tõstab järgmisena tähelepanu keskmesse Kreeka järgmise abipaketi, milles tuleb osa kuludest kanda võtta ka Kreeka laenuandjatel erasektoris. Seda lisaks 130 miljardile eurole avaliku sektori vahenditest.

Papademos on lubanud erasektori laenuandjatega osade võlgade mahakandmises kokkuleppele jõuda, et see võiks toimuda 2012. aasta alguses. Eesmärk on vähendada Kreeka võlakoorem läinud aasta 145 protsendilt SKPs 2020. aastaks 120%-le.

Läinud aastal Kreekale eraldatud abipaketi vahendid tulid euroala riikide kahepoolsetest laenudest ja IMFilt. Uues paketis laenavad euroala riigid Kreekale euroala päästefondi EFSF vahendusel, mis laenab juba ka Iirimaale ja Portugalile.