Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 13. detsember 2011 kell 6:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eesti ei laena praegu IMFile
Eesti ei osale praegu IMFi reservide täiendamises 200 miljardi euro võrra, milles lepiti kokku läinud nädala Ülemkogul, teatas rahandusministeerium.
„Eesti ei osalenud IMFi kapitali täiendamises finantskriisi järel 2009. aastal ning Euroopa ei arvesta hetkel Eesti osalemisega,“ teatas ministeerium agentuurile Bloomberg.Läinud nädalal leppisid ELi riigid kokku, et täiendavad kahepoolsete laenude abil IMFi rahavarusid, et fondil oleks rohkem tulejõudu vajadusel euroala võlakriisi tõrjumiseks. 150 miljardit eurot lubasid välja panna euroala riigid ning 50 miljardit euroalasse mitte kuuluvad ELi riigid.„Eestil tuleb kõigepealt lahendada küsimused, mis puudutavad IMFi kvootide reformi 2008. aastal ja 2010. aastal, sealhulgas sissemakstud kapitali suurendamist, mis suurendab Eesti panust IMFi märkimisväärselt,“ teatas ministeerium. „Ülemkogu lõppdokumendis nimetatud summa saadi IMFile Euroopast 2009. a eraldatud kahepoolsete laenude kahekordistamise tulemusel."Eesti plaanib oma panust IMFi suurendada 243,6 miljonile SDR-ile (IMFi arveldusühik), mis vastab 277 miljonile eurole praeguselt 65,2 miljonilt SDR-ilt, mis vastab 74,1 miljonile eurole. Eesti plaanib oma osalust suurendada kahes jaos, millest esimese peaks riigikogu kinnitama veel sel nädalal.Rahandusministeerium täpsustas, et rõhuasetus on sõnal "hetkel". Hetkel ei ole Euroopas Eesti panusega arvestatud tehnilise detaili pärast, et Ülemkogul kokku lepitud numbri aluseks oli 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summa. Eesti toona IMFi lisarahastamises ei osalenud. Ülemkogu otsuse kohaselt tuleb Euroopa riikide panust täpsustada 10 päeva jooksul."On kindlasti oluline, et kõikidel institutsioonidel, mis on osaks rahvusvahelisest finantsturvavõrgust, oleks piisavalt ressursse. Riikide lisapanused kahepoolsete laenudena on ka varasemalt olnud üheks kiiremaks IMFile lisaressursside kaasamise viisiks," lisas rahandusministeerium.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.