„Eesti ei osalenud IMFi kapitali täiendamises finantskriisi järel 2009. aastal ning Euroopa ei arvesta hetkel Eesti osalemisega,“ teatas ministeerium agentuurile Bloomberg.

Läinud nädalal leppisid ELi riigid kokku, et täiendavad kahepoolsete laenude abil IMFi rahavarusid, et fondil oleks rohkem tulejõudu vajadusel euroala võlakriisi tõrjumiseks. 150 miljardit eurot lubasid välja panna euroala riigid ning 50 miljardit euroalasse mitte kuuluvad ELi riigid.

„Eestil tuleb kõigepealt lahendada küsimused, mis puudutavad IMFi kvootide reformi 2008. aastal ja 2010. aastal, sealhulgas sissemakstud kapitali suurendamist, mis suurendab Eesti panust IMFi märkimisväärselt,“ teatas ministeerium. „Ülemkogu lõppdokumendis nimetatud summa saadi IMFile Euroopast 2009. a eraldatud kahepoolsete laenude kahekordistamise tulemusel."

Eesti plaanib oma panust IMFi suurendada 243,6 miljonile SDR-ile (IMFi arveldusühik), mis vastab 277 miljonile eurole praeguselt 65,2 miljonilt SDR-ilt, mis vastab 74,1 miljonile eurole. Eesti plaanib oma osalust suurendada kahes jaos, millest esimese peaks riigikogu kinnitama veel sel nädalal.

Rahandusministeerium täpsustas, et rõhuasetus on sõnal "hetkel". Hetkel ei ole Euroopas Eesti panusega arvestatud tehnilise detaili pärast, et Ülemkogul kokku lepitud numbri aluseks oli 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summa. Eesti toona IMFi lisarahastamises ei osalenud. Ülemkogu otsuse kohaselt tuleb Euroopa riikide panust täpsustada 10 päeva jooksul.

"On kindlasti oluline, et kõikidel institutsioonidel, mis on osaks rahvusvahelisest finantsturvavõrgust, oleks piisavalt ressursse. Riikide lisapanused kahepoolsete laenudena on ka varasemalt olnud üheks kiiremaks IMFile lisaressursside kaasamise viisiks," lisas rahandusministeerium.