Valitsusjuhid otsustasid, et osana euroala võlakriisi lahendusest laenavad ELi keskpangad IMFile reservide täienduseks 200 mld eurot.

Oluline on siinkohal see, et Euroopa Liidu valitsusjuhtide otsuse järgi on tegemist Euroopa Liidu riikide vabatahtliku sooviga IMF-le lisaraha anda, mistõttu on tegemist siseriikliku otsusega, vahendas panga pressiteenistus.

Kahepoolsete laenude andmine IMF-le käib IMF-i protseduurireeglite kohaselt ja tehnilistel põhjustel saab Eesti osalemisest rääkida kõige varasemal juhul alles 2012. aasta kevadest.

Tehniline põhjus tuleneb sellest, et krooni kehtivuse ajal polnud vajadust kasutada Eesti valuutat IMF-i poolt. Euroalaga liitudes on olukord muutunud, kuid enne laenulepinguteni jõudmist peab IMF oma protseduurireeglite järgi analüüsima, kas ja kui suures ulatuses on riigil võimalik panustada. Eesti puhul pole sellist analüüsi veel tehtud, põhjendas Eesti Pank.

Nädala hakul kommenteeris rahandusministeerium, et Ülemkogu otsuses viidatud numbrini on jõutud Euroopa poolt 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summat ca kahekordistades. Eesti ei osalenud 2009. aasta finantskriisi järgses IMFi lisarahastamises ja nii ei ole hetkel Euroopas Eesti panusega ka arvestatud. Ülemkogu otsuse kohaselt tuleb Euroopa riikide panust täpsustada 10 päeva jooksul.

Seoses IMFiga on Eestil esmalt vaja lahendada 2008. ja 2010. aasta kvoodireformiga seonduvad toimingud, sh kvoodi täiendavad sissemaksed, mis juba iseenesest suurendavad märgatavalt Eesti panust IMFis, märkis rahandusministeerium.