• OMX Baltic−0,45%300,92
  • OMX Riga0,11%894,35
  • OMX Tallinn−0,37%2 073,32
  • OMX Vilnius0,01%1 201,24
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 806,93
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,82
  • OMX Baltic−0,45%300,92
  • OMX Riga0,11%894,35
  • OMX Tallinn−0,37%2 073,32
  • OMX Vilnius0,01%1 201,24
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 806,93
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,82
  • 14.12.11, 14:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: Eesti hakkab laenu IMFile alles arutama

Eestis alles käivitub siseriiklik arutelu selle üle, kas ja mis moel Eesti võiks osaleda IMFile täiendavate rahaliste ressursside laenamisel, vastas Eesti Pank küsimusele, mida tähendab konkreetselt Eesti jaoks läinud nädalal Ülemkogul tehtud vastav otsus.
Valitsusjuhid otsustasid, et osana euroala võlakriisi lahendusest laenavad ELi keskpangad IMFile reservide täienduseks 200 mld eurot.
Oluline on siinkohal see, et Euroopa Liidu valitsusjuhtide otsuse järgi on tegemist Euroopa Liidu riikide vabatahtliku sooviga IMF-le lisaraha anda, mistõttu on tegemist siseriikliku otsusega, vahendas panga pressiteenistus.
Kahepoolsete laenude andmine IMF-le käib IMF-i protseduurireeglite kohaselt ja tehnilistel põhjustel saab Eesti osalemisest rääkida kõige varasemal juhul alles 2012. aasta kevadest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tehniline põhjus tuleneb sellest, et krooni kehtivuse ajal polnud vajadust kasutada Eesti valuutat IMF-i poolt. Euroalaga liitudes on olukord muutunud, kuid enne laenulepinguteni jõudmist peab IMF oma protseduurireeglite järgi analüüsima, kas ja kui suures ulatuses on riigil võimalik panustada. Eesti puhul pole sellist analüüsi veel tehtud, põhjendas Eesti Pank.
Nädala hakul kommenteeris rahandusministeerium, et Ülemkogu otsuses viidatud numbrini on jõutud Euroopa poolt 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summat ca kahekordistades. Eesti ei osalenud 2009. aasta finantskriisi järgses IMFi lisarahastamises ja nii ei ole hetkel Euroopas Eesti panusega ka arvestatud. Ülemkogu otsuse kohaselt tuleb Euroopa riikide panust täpsustada 10 päeva jooksul.
Seoses IMFiga on Eestil esmalt vaja lahendada 2008. ja 2010. aasta kvoodireformiga seonduvad toimingud, sh kvoodi täiendavad sissemaksed, mis juba iseenesest suurendavad märgatavalt Eesti panust IMFis, märkis rahandusministeerium.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele