Lisaraha IMFile euroala abiks koguneb vaevaliselt

Eeldus oli, et nii oleksid varmamalt IMFile valmis laenama ka maailma teiste riikide valitsused. Ent juba ilmnevad plaanis mõrad.

Saksa Bundesbank, kelle arvele langeks hinnanguliselt 45 miljardit eurot kavandatavast laenust IMF-ile, seab mitmeid lisatingimusi, vahendas Reuters. Pank tahaks laenule Saksa parlamendi heakskiitu, kuna tegemist on maksumaksja rahaga, ning laenama ollakse valmis vaid siis, kui õla panevad alla ka teised riigid – Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Hiina. Summa on enam kui neljandik Saksamaa reservidest.

Jaapani rahandusminister Jun Azumi ütles omakorda, et Jaapan on valmis osalema vaid siis, kui Euroopa on esitanud oluliselt konkreetsema plaani ja ülevaate ressurssidest, mida n.ö tulemüüri loomiseks vaja on, et kriisi levik peatada.

USA valitsus pole samuti läinud Kongressilt IMFi jaoks lisaraha küsima ning ka Kanada pole IMF-ile laenamisest huvitatud.President Barack Obama on korduvalt öelnud, et Euroopal on piisavalt omi vahendeid.

„Ma saan USA ja Kanada seisukohast aru,“ ütles Azumi. „Enne kui Euroopa riigid pole täpselt näidanud, kui palju kriisi ohjamiseks on raha tarvis, ei saa me IMFi osas järgmist sammu teha,“ ütles ta. „EL peab turgude veenmiseks täiendavalt pingutama.“

Mures on ka Poola ja Tšehhi, mis kardavad, et viimase Ülemkogu kokkulepped võivad neile kalliks maksma minna, kirjutas Wall Street Journal.

„Täiesti osalemisest keelduda ei oleks mõistlik,“ ütles Tšehhi rahandusminister Miroslav Kalousek IMFile laenamise kohta. Samas möönis ta, et summa oleks väga suur. Tšehhi keskpanga hinnangul 3,5 miljardit eirot, ca 10% Tšehhi reservidest. Tšehhi presidendi Vaclav Klausi hinnangul Tšehhi paketis osalema ei peaks.

Poola pole veel täpset summat kokku saanud, kuid 10% Poola reservidest vastaks 7,4 miljardile eurole.

Riigid, mida IMF juba abistab, ei osaleks, ütles Ülemkogu järel Rumeenia president Traian Basescu. Rumeenia on praegu IMFi abiprogrammi riik, Ungari kaalub IMFiga uut kokkulepet ning Läti on värskelt oma abiprogrammi lõpetamas. Euroala riikidest on IMFi abiprogrammi riigid Kreeka, Iirimaa ja Portugal.

Tehnilise nüansi tõttu, et Eesti ei olnud 2009. a IMFi rahavarusid täiendanud riikide nimekirjas, jääb laenuandmisest praegu kõrvale ka Eesti. Laenusumma – 200 mld eurot - arvutamisel võeti aluseks just see nimekiri.

Positiivseid signaale on tulnud praegu Venemaalt. Esmaspäeval ütles Venemaa suursaadik ELis Vladimir Tšižov, et Venemaa kaalub IMFile laenu andmise võimalust.

Plaan suurendada IMFi rahavarusid, mis praegu küündivad 290 miljardile eurole, sündis koos otsusega tuua euroala alalise päästemehhanismi ESM käivitamine aasta võrra ettepoole, tuleva aasta keskpaika. Koos ajutise päästefondi EFSF võimendamisega, oli see kolmekäiguline lahendus mõeldud tulemüüri loomiseks eelkõige Itaalia ja Hispaania ümber, et vajadusel aidata nende laenuvajadust katta.

Tuleval aastal tuleb euroalal võlgu refinantseerida kokku 1,2 triljoni euro ulatuses, millest üksi Itaalia osa on HSBC panga hinnangul 312 miljardit eurot.