Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vajame eduks rohkem Bermaneid ja Pante

    Täna avaldatud saja suurima eksportööri tabelist nähtub, et umbes kaks kolmandikku ekspordi suurtegijatest põhineb piiritaguste ettevõtjate kapitalil.

    Äripäev leiab, et vajame rohkem Fjodor Bermaneid ja Enn Pante – kohalikke ettevõtjaid, kes võtavad suurfirmade vedamise enda õlule, mitte ei anna raskel hetkel või rahalaeva saabudes seda “suurele vennale” üle.
    Eksport on viimase kahe aasta jooksul meile peamiselt vaid rõõmusõnumeid toonud. Mahud on läinud ülesmäge ja kui torm euro ümber peaks vaibuma, ootavad eksportöörid ka järgmiselt aastalt mõistlikke kasvunumbreid. Eksport jaguneb aga küllalt ebaühtlaselt, sada suuremat eksportööri toovad koju üle poole ekspordikäibest. Ja suurem osa nendest mahtudest tuleb välismaalastele kuuluvatelt eksportööridelt.
    Sellel asjaolul on ühest küljest palju plusse. Välismaiste emafirmade kaudu jõuavad siia kapitalismis tegutsemise kogemused ja oskusteave. Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk annab partneritele eestlastega ärisuhte loomiseks kindlust. Tänu laiemale suhetevõrgustikule on lihtsam laiast ilmast ka kliente leida. Teisalt on välisinvestorite taktikepi järgi talitamisel miinused ja riskid. Esiteks juhitakse neid ettevõtteid kuskilt kaugelt ning kohalikul juhil on üldiselt vähem võimu. Inimesed suurkorporatsiooni kohalikus harus ei ole iial avalikkuse poole näoga nii, nagu seda on kohalik ettevõtja, kes on avalikkuses tuntud ja ka kättesaadav.
    Peale anonüümsuse on väliskapital ka tundlikum ja liikuvam kui kohalikud investeeringud. Näiteks kui tööjõukulud – meie siiani oluline konkurentsiargument – peaksid kasvama hakkama, võib välismaalane oma siinse tegevuse kiirelt kokku tõmmata. Olgu tegu igapäevaste otsuste või tegevuse lõpetamisega – välisettevõtja langetab otsuseid vaid numbritest lähtuvalt. Eesti ettevõtjal on aga peale ettevõtte juhtimise ka suurem sotsiaalne vastutus ja eeldatavasti tahe kohaliku ühiskonna ülesehitamisel ja arendamisel kaasa rääkida. Seetõttu kaalub ta kärpe- või tegevuse lõpetamisotsust tehes mitu korda kauem.
    Äripäev ei väida, et välisinvesteeringud, mille siiameelitamise nimel on Eestis kurja vaeva nähtud, oleksid halvad. Otse vastupidi. Kuid vaja oleks suuremat tasakaalu välis- ja kohaliku kapitali vahel. Sajandivahetusel ja buumi ajal oli mõneti loomulik, et Eesti ettevõtjad paigutasid oma raha sinna, kus see kiiresti kasvas – kinnisvarasse. Teistele tundus aeg õige oma äri maha müüa. Välismaalased, kellel olemas kriisikogemused ja oskus näha asju pikas perspektiivis, investeerisid aga just kapitalimahukatesse sektoritesse.
    Nüüd on aeg nende eeskujul hakata seadma pikemaajalisi sihte. Globaliseerumise vastu ei saa ja kapitalimahukates valdkondades on eestlastel raske suurtega võistelda. Meie stardipositsioonis oli vähe kapitali, kuid üle keskmise tarkust ja pealehakkamist (mida õigete valikutega, nagu haridus, annab juurde tekitada). Seega on Eesti lahendus investeerida teadmismahukasse ärisse. Bermanite ja Pantide kõrval vajame ka uusi Skype’e ehk Jaan Tallinnaid, Ahti Heinlaid ja Priit Kasesalusid.
    Ja veel: kapitali päritolu puhul ei peagi ju laskuma äärmustesse. Nagu demonstreerib tänase luubi all olev Viljandi Aken ja Uks, on võimalikud ka nn hübriidvariandid, kus väliskapitali kaasatakse ettevõttesse küll, kuid ohje käest ei anta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

Akkerman üritab piiriülese kaubanduse käibemaksuauku lappida
Rahandusminister Annely Akkermann saatis kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta ja paraneb käibemaksulaekumine.
Rahandusminister Annely Akkermann saatis kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta ja paraneb käibemaksulaekumine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.