Euroopa loovib karidele vastu

Karisid, mis võivad takerdada võlakriisile lahenduse leidmist, on ees ridamisi.

Jaanuari jooksul peaksid lõpule jõudma Kreeka kõnelused erasektori laenuandjatega, et riigi võlakoormat 100 miljardi euro võrra kergemaks teha. Veel ei ole selgust, kui paljud laenuandjad on valmis poole Kreekale antud laenudest korstnasse kandma. Ent juba hoiatab IMF, et isegi 50% Kreeka võlgade mahakandmine ei pruugi võlakoorma teenindamist riigile jõukohaseks teha, sest olukord majanduses on vahepeal edasi halvenenud. Nii on kogu oktoobris Kreeka jaoks kokku lepitud abipakett ikka noateral ning küsimärgi all ka IMFi rahastamise jätkumine. Euroala riigi võimaliku pankroti risk püsib.

Uusaastakõnes ütles Kreeka peaminister Lukas Papademos, et järgmised kuud on Kreeka jaoks kriitilised. Kreeka apteekrid ja arstid streikisid aga juba aasta esimesel tööpäeval kavandatavate reformide vastu.

Tulipunktis on Itaalia

Tuleval nädalal korraldab aasta esimese võlakirjaoksjoni Itaalia, mille laenuvajadus üksi esimeses kvartalis on RBS panga hinnangul 118 miljardit eurot. Vaatamata peaminister Mario Monti 33 miljardi euro suurusele kärpekavale püsisid Itaalia pikaajaliste võlakirjade tootlused läinud aasta viimasel oksjonil ikka kriitilise 7% piirimail.

Kärbetele ja maksutõusudele lisaks plaanib peaminister jaanuaris lauale panna Itaalia majanduskasvu kiirendamise ettepanekud, kus põhirõhk on liberaliseerimisel ja tsunftide lammutamisel. Reguleeritud alade esindajad ja ametiühingud lubavad ägedat vastupanu.

Euroalale on aga eluliselt tähtis, et turud Itaalia rahastamist ei lõpetaks.Nüüd oodatakse pingsalt, kas ja kuivõrd on Euroopa Keskpangast eelmise aasta lõpul pea pool triljonit eurot laenanud pangad valmis selle raha eest Itaalia ja teiste euroala riikide võlakirju ostma. Või jõuab raha ringiga keskpanka tagasi? Pigem on pangad püüdnud hädas euroala riikide võlakirju oma bilansist välja rookida.

Hispaania jääb eesmärkidele alla

Võlakirju müüb tuleval nädalal ka Hispaania uus valitsus, mis pidi äsja tunnistama, et riigi eelarve defitsiit on kahanenud oodatust vähem, ületades 8% SKPst. Nii avalikustab valitsus juba sel nädalal uued kokkuhoiumeetmed lisaks läinud nädalal kinnitatud 15 miljardi euro suurusele säästukavale. See on uus hoop uuesti langusesse kukkunud majandusele, kus euroala kõrgeim töötuse määr jätkas eile avaldatud andmeil detsembris kasvu.

Saksamaa eksport võidab nõrgast eurost

Mitmed analüütikud prognoosivad alanud aastal euroala SKP kahanemist, mis raskendab kriisiga toimetulekut ja õõnestab turgude usaldust euroala võlapaberite vastu. Erandiks Saksamaa, mis alles eile teatas rekordmadalast tööpuudusest ning mille ekspordist veetud majandus saab euro nõrkusest veelgi hoogu. Saksamaa võlakirjad on jätkuvalt nõutud kui madala riskiga investeering, ehkki ka Saksamaa majanduskasv tänavu aeglustub.

Hispaania ja Itaalia puhul püsib aga risk, et üks või teine võib alanud aastal vajada likviidsusabi. Et euroala päästefondid on nii suurte riikide abistamiseks liiga väikesed, võib vaja minna IMFi ja Euroopa Keskpanga abi. Euroala alalise päästefondi võimalikku suurendamist arutab märtsi Ülemkogu.

Sisemuredele lisanduvad välised

Vahepeal võivad aga uue šokilaine vallandada reitinguagentuurid – detsembris võttis agentuur S&P võimalikuks langetamiseks vaatluse alla kõigi euroala riikide reitingud, mida langetada annab. Sellega on ohus ka euroala päästefondide laenuvõime, mis sõltub tugevamate riikide tippreitingust.

Välisteguritest võivad karideks saada järsk nafta hinna tõus Iraani ümber kohuvatest pingetest ning maailma majanduskasvu aeglustumine.

Riskipildist ei puudu ka poliitiline faktor. Näiteks Prantsusmaal lähenevad presidendivalimised, mis võivad külvata uut ebakindlust, kui võidab president Nicolas Sarkozy pearivaal. Francois Hollande ei toeta detsembri Ülemkogu otsuseid majanduskoostöö tihendamisest ja eelarvekontrolli tugevdamisest euroalal.

Praegu käib töö selle kokkuleppe detailide kallal, mis samuti poliitikud proovile paneb. Tuleval esmaspäeval kohtuvad Berliinis Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et enne kuu lõpul toimuvat Ülemkogu seisukohti siluda. Plaanis on kohtumised ka Mario Monti ning Suurbritannia peaministri David Cameroniga.

FT kolumnist usub euroliidu püsimist

Rahaliit tuleb lagunemata läbi ka alanud aastast, prognoosis ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Martin Wolf uuele aastale ette vaadates. Sest lagunemise võimalikud tagajärjed sunnivad poliitikuid edasi pingutama.

Eile kirjutas Financial Times, et maailma riskifondid panustavad taas rekordiliselt euro langusele. Kui palju ühisraha võiks odavneda, selles lähevad analüütikute arvamused lahku.

Palju sõltub siin Euroopa majanduse käekäigust, mis võib sundida Euroopa Keskpanka uuesti intressimäärasid langetama või kaaluma isegi USA eeskujul majanduse ergutamist rahatrüki abil.

Läinud aastat alustas euro USA dollari suhtes 1,34 dollari tasemel ja lõpetas enam-vähem 1,30 dollari tasemel. Nomura panga analüütikud prognoosivad tänavu  euro odavnemist aasta teisel poolel 1,20 dollarile, JP Morgani ja BNP Paribas' analüütikud aga näevad eurot sel ajal kauplemas 1,34-1,35 dollari tasemel.