Kiisler haldusreformist: praegune olukord jätkuda ei saa

“Kui rääkida meie plaanidest, siis viimase aastaga on toimunud murrang avalikus arvamuses ja ühiskonna ootustes. Saadakse aru, et praegune olukord ei saa jätkuda,” ütles Kiisler.

“Nüüd on küsimus, milline on see poliitiline kokkulepe, mis meil parlamendis õnnestub saavutada. Senikaua, kuni seda ei ole, on minu roll juhtida debatti ning veenda nii koalitsioonipartnerit kui ka opositsioonierakondi. Praeguseks on haldusreformi temaatika ilmselt kõige rohkem läbi uuritud valdkond Eestis. Igasuguseid uuringuid võib lõpmatuseni teha, aga paraku algavad uuringud seal, kus lõppeb poliitiline tahe. Oma sisulise plaani olen ma 2009. aastal seaduseelnõuna valitsusse viinud. Neid põhimõtteid toetan ma ka praegu, aga kõikides numbrites jms detailides oleme valmis sisulisi debatte edasi pidama ja kompromisse otsima,” märkis Kiisler.

Reformid ka teistes riikides. Regionaalminister tõdes, et Soome pole oma reformiga tegelikult mingi erand – igal pool meie ümber tehakse seda. “Nüüd Soomes, aga paar aastat tagasi tehti samasisulised jõulised reformid ära nii Taanis kui ka Lätis ja ega meiegi pääse. Soome proovis aastaid arendada omavalitsuste koostööd jms pehmeid meetmeid. Ma olen ka Soome kolleegi minister Virkkuneniga seda teemat põhjalikult arutanud ja tema hinnangul selline koostöömudel ei toimi ning ainuke võimalus omavalitsuste tugevdamiseks on nende jõuline suurendamine.

Soomlased lähtuvad oma praeguses reformis tulevikuperspektiivist. Nende väiksemad omavalitsused võivad praegu isegi elujõulised olla, aga nad saavad aru, et 20 aasta pärast enam ei ole. Rahvastik vananeb ja linnastub, täpselt nii nagu meilgi ja kogu Euroopas. See on väga tõsine mõtlemiskoht ka meie kohaliku elu korraldajatele, kes ütlevad, et nad saavad hakkama,” rääkis Kiisler.

Valdo Randpere seab haldusreformi vajaduse tugeva küsitavuse alla. “Me pole ju isegi mitte selleni jõudnud, et oleks otsustanud ära, mis see eesmärk on? Erasektorist tulnud inimesena näen ma haldusreformis efektiivsust, kuid samas ma näen seda, et efektiivsus ei pruugi väljendada rahanumbreid ainult selle tõttu, et sul on suurem ühik ja siis on äkki odavam,” märkis Randpere ja tõi välja näite, kus ühinesid meil Pühajärve ja Otepää. “Tulemuseks on see, et pühajärvekad on nüüd nagu kannatajad, sest nende kool pannakse kinni ja vanemad võitlevad asja eest. Ma saan neist täiesti aru ka, sest see on seal nii vastuoluline olukord. Et Eesti kõige parem ja enim kiidetud põhikool pannakse järsku kinni,” seletas Randpere ja lisas, et see võib majanduslikust seisukohast, valla seisukohast, vaadates täiesti õige ja ratsionaalne otsus olla, aga see ei pruugi seda olla nende inimeste seisukohast, kes seal elavad või laste või keskkonna tuleviku seisukohast.

Käsu korras ei saa. Randpere arvates oleks kõige mõistlikum see, et inimesed, kes elavad nendes kohtades, et need inimesed ise lepiksid mingid vormid kokku. “Nad võiksid ise öelda, et nüüd me tahame ühineda selle ja selle pärast, sest same need eelised ühinedes ja see tehakse ära. Selline ülevalt alla haldusreformi tegemine, sellesse ma hästi ei suhtu. isegi kui seda suudetakse defineerida, ei pruugi see eesmärgile hästi mõjuda.

Tema hinnangul võiks vallajuhtides olla rohkem vallamehelikku suhtumist, selle asemel et oma laua säilimise pärast muret tunda. “Vallajuhid võiksid üle olla tundest, et kes on parem ja kes halvem vald. Kui suudetakse sellest tundest üle olla, kui suudetakse näha pikka perspektiivi, mitte sõita väiksema valla identiteedist üle, nagu Pühajärve põhikooliga oli, kui sellised ekstsessid ära jääksid, siis saaksid nad ise kokkuleppele omavahel,” lisas Randpere.

Peaministri büroost Andrus Ansipi kommentaari küsides saatis büroo kommunikatsioonijuht Liina Kersna vastuseks järgmise kommentaari: “Valitsuse tegevusprogramm ei sisalda haldusreformi läbiviimist, kuna koalitsioonierakondadel on reformist erinev nägemus. Küll aga on valitsuse tegevusprogrammis juttu riigihalduse muutmisest selgemaks ja lihtsamaks.”