Kreeka poliitikud: pankrot tähendaks kaost

Meetmed, mille heakskiitu Kreeka parlamendilt täna oodatakse, küünivad 7%-le SKPst. Nende hulgas on Kreeka alampalga 22%ne kärbe (praegu on alampalk umbes 750 eurot kuus), pensionide vähendamine ning ligi 15 000 riigiteenistuja kohene koondamine. Samuti Kreeka võlgade osaline mahakandmine.

Kreeka parlamendihoone ees on täna oodata uusi meeleavaldusi.

Reedel astusid Papademose valitsusest tagasi viis ministrit, kes keeldusid uut kärpekava toetamast. Kolmas koalitsioonipartei Laos teatas, et ei toeta kärpekava. „Mind on eriti häirinud riigi alandav kohtlemine,“ ütles Laose juht George Karatzaferis, sihtides eriti terava kriitika Saksamaa pihta.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles neljapäeval eurogrupi rahandusministrite kohtumisel, et Kreeka on jätkud lubadused täitmata ja peab pingutama rohkem.

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles, et Kreeka tänane parlamendihääletus on hääletus euroala liikmelisuse üle.

Papademos hoiatas, et kärpekava mahahääletamine ja reformide tegemata jätmine toob kaasa majanduse kontrollimatu kollapsi, mis viib riigi varem või hiljem ka rahaliidust välja. „Kreekast saab euroala tuumikriigi asemel isoleeritud riik Euroopa äärel,“ ütles Papademos.

Kreeka majandust analüüsinud nn troika (ELi, Euroopa Keskpanga ja IMFi eksperdid) leidis, et praegu kavandamisel olev abiprogramm jätaks Kreeka võlakoorma aastaks 2020 136% tasemele SKPst. Troika hinnangul vajab Kreeka 130 miljardi euro suurusele abipaketile veel 15 miljardit lisaks, kuna pangad vajavad rohkem raha.

Läinud neljapäeval ei kinnitanud euroala rahandusministrid Kreekale uut abikava, vaid esitasid rea lisatingimusi. Uuesti kohtub eurogrupp kolmapäeval 15. veebruaril.

Päevani, mil Kreekal tuleb lunastada 14,5 miljardi euro väärtuses võlakirju, on jäänud vaid loetud nädalad.