Saksa imetöötuse varjupool

"Olen puutunud kokku inimestega, kes on teeninud nii vähe kui 55 senti tunnis," ütles Stralsundi tööagentuuri juht Peter Huefken, kes oli esimene, kes kaebas nende tööandjate peale, kes maksavad enda töötajatele liiga vähe palka.

Euroopa Statistikaameti sõnul jääb Saksamaa vaesuse määr alla euroala keskmisele, kuid võrreldes 2005. aasta 4,8 protsendiga, on see 2010. aasta tõusnud 7,2 protsendini. Euroala keskmine vaesuse määr on 8,2 protsenti.

Tööhõive kasv Saksamaal osalise tööajaga ning madala palgaga töökohtadel on olnud väga suur. Need on paindlike tingimustega, madala sissetulekutega, riigi poolt toetatud väikesed töökohad. 2005-2010 tõusis täistöökohaga madalapalgaliste arv 13,5 protsenti 4,3 miljonini. Möödunud aastal kasvas Saksamaa töökohtade arv üle 41 miljoni esimest korda ajaloos.

Kriitikute sõnul on Saksamaa reformid tulnud kõrge hinnaga, kuna need on juurutanud madalapalgaliste sektori ning viinud palgad alla. See on viinud aga kahekiiruselise tööjõuturu tekkele.

Väikeste töökohtade loomine tööhõive suurendamiseks on osutunud eriti problemaatiliseks. Madalad palgad, valitsuse poolt toetatud töökohad - see on meetod, mida kaalutakse ka Hispaanias. Mõnede analüütikute hinnangul on tööturureform saanud tõsise tagasilöögi. Taolised töökohad oli loodud selleks, et aidata neid, kellel on halb tööväljavaade, ning kes hiljem saaksid tööturule tagasi integreeruda. Kuid uuringud näitavad, et enamus inimeste jaoks ei vii selline lähenemine mitte kuskile.

"Regulaarsed täistööajaga töökohad on jaotatud väikesteks töökohtadeks," ütles Mannheimis asuva ZEW mõttekoja liige Holger Bonin, kes lisas, et haardeulatus on väike takistamaks ettevõtjatel madalaid palku maksmast, kuna Saksamaal puudub miinimumpalga nõue.

Viimasel kümnendil on Saksamaal äkiliselt tõusnud palkade ebavõrdus.

"Impordi nõudlus on madal, vaatamata sellele, et Saksamaa on euroala üks tipptegijaid," ütles Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liige Ekkehard Ernst. "Me oleme jõudnud kriitilise massini ning Saksamaa saab ainult loota, et teised riigid ei hakka enda palku liialt kärpima, kuna see mõjutaks nõudlust. Kui kõik teeksid sama, poleks kellelegi eksportida."