Kehvades teedes süüd nii tegijal kui ka tellijal

“Eestis on kompetentsi, mõistuse ja praktika puudus,” võttis Vilba kokku, miks on Eesti tänavad nii halvas seisus.

Vilba arvates tuleks hinnata, kui palju Eesti tänavate ülalpidamine, hooldamine maksab, ning ehitada üles maksusüsteem, sest midagi ei saa ilma rahata. “Meil on see raha olemas, aga see on viidud teistesse sektoritesse,” selgitas Vilba. Inseneridele tuleks püstitada selline konstruktsioon, et uurige ja lahendage. “Mina ei ole kuulnud, et sellist ülesannet oleks püstitatud. Tuleks uurida asfaltbetooni ja mis seal allpool toimub,” rääkis Vilba. Ta soovitab tõhustada teedeehituse ja materjali kvaliteedi järelevalvet.

Vilba sõnul võtab Eesti laenu kogu aeg looduselt. “Kõik ütlevad, et me ei tohi laenu võtta, sest tekitame lapselastele probleemi. Praegu me tekitame neile probleemi, sest 20 aasta pärast on nad sunnitud võtma laenu, et teed korda teha,” märkis ta.

ASi Teede Tehnokeskus projektijuhi Marek Truu sõnul on igakevadine teede lagunemine teada. “Vanarahvas teadis, et esimene kevadekuulutaja on kuldnokk. Tänapäeval tõdeme, et selleks on hoopis augud teedel. Nii palju siis rahvatarkusest,” nentis ta.

Teeaukude tekkimise mehhanism on siiski vaid näiliselt lihtne. Raskema liiklusega teedel on sageli 2–3 kattekihti ja 2–3 aluskihti, lisaks dreenkiht, mulle ja aluspinnas, loetles Truu.

Defektide tekkepõhjuste väljaselgitamine on äärmiselt keeruline just suure hulga tehniliste seoste tõttu, mis eeldavad iga kord põhjalikku uuringut ja analüüsi. “Kuigi auk tuleb nähtavale katte ülemises kihis, võivad tegelikud põhjused peituda ükskõik millises muus kihis kuni aluspinnaseni välja,” tõdes ta.

Enamlevinud põhjus, miks üks või teine uus kiht mõne aastaga järele annab, on Truu sõnul selles, et ehitamisel pole projekti nõuetest kinni peetud ehk valed materjalid ja valed tehnoloogiad, mille loetelu on väga pikk.

Truu nentis, et alati ei pruugi viga olla ehituses endas. “On tõenäoline, et ka teeomanikke ahvatleb mõte saada vähema raha eest rohkem ruutmeetreid katet. Nii ei pöörata piisavalt tähelepanu tee lühikesele eeldatavale elueale,” märkis Truu.

 

 

Tasub teada

Miks on Tallinna teed halvas seisus?

Riik kasutab kütuseaktsiisiraha valesti.Pole reguleeritud, kuidas kütuseaktsiisist laekuvat raha omavalitsustele eraldatakse.Pole normeeritud, millises ulatuses aktsiisiraha kasutatakse riigimaanteedel ja millises ulatuses omavalitsuste territooriumil.Normatiivseid remondi tähtaegu ei järgita, mis suurendab hoolde ja hädapäraste “lappimiste” mahtu.Eestis on kasutatud 20 aastat naastrehve, mis lühendab teede ja tänavate katete eluiga.Kiiresti on kasvanud autode arv ja  liiklusintensiivsus.Raskeliiklus rikub teid, kui koorem on lubatust raskem.Korduv külmumine ja sulamine tekitab pinged teekihtide osakeste vahel. Tee sulab keskelt kiiremini kui servadest ja sulavesi ei pääse tarindist välja.Kattekihtides on levinumad probleemid mineraalmaterjali ebasobiv terakoostis, kihi ebapiisav tihendamine ja paksus, ülekuumutatud või alajahtunud segu, ebapiisav nake aluskihiga, ebapiisavate tugevusomadustega mineraalmaterjal või ebakvaliteetne bituumen.Alusekihtide puhul liiga nõrga materjali kasutamine, aga ka ebaühtlane tihendamine ja liiga õhuke kiht.Dreenkihi ja selle all olevate kihtide puhul on sagedased probleemid vähene ja ebaühtlane  tihendamine.

Ettepanekud olukorra parandamiseks

Riik saab teha koostööd pealinnaga.Ühtse üle-eestilise teedevõrgu andmebaasi koostamine, teede monitooring, mis on vajalik teehoiu kavandamiseks.Töötada välja teehoiu finantseerimise metoodika.Kavandada ja ellu viia programm Eesti tee-ehituse ja -hoolduse teaduslik-tehniliseks uurimiseks. Siduda omavahel kohalike ehitusmaterjalide kasutamine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, katsetamine ja juurutamine. Sellega tõsta teehoiu efektiivsust ja vähendada või hoida püsikulude kasv stabiilsena.Määrata konkreetselt summade jagunemine (KOV, euroraha, kütuseaktsiis).Teeseisundi nõuete ja tee-ehitusnormatiivide täpsustamine ja kaasajastamine. Tee-ehituse kvaliteedi kontrolli ja järelevalve karmistamine.Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool omavad võimekust ja pädevust pakkuda välja insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad teehoiu efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.Väiksematel teedel on võimalik suuremate kahjustuste vältimiseks piirata liiklust ehk raskeliiklust, suurematel teedel ja ühistranspordi marsruutidel nii primitiivselt läheneda ei saa. 

Allikas: Tallinna Tehnikakõrgkooli Ehitusteaduskonna professor Priit Vilba, Trev-2 Grupp juhatuse esimees Tõnis Pleksepp, Tallinna Kommunaalameti Ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Ain Orav, ASi Teede Tehnokeskus projektijuht Marek Truu

 

 

Kommentaar

Remondi kavandamisel oluline hinnata õigesti tee seisundit

Marek Truu, ASi Teede Tehnokeskus projektijuhtKeeruline on olukord sellise remondiga, kus uuendatakse ainult üks või paar ülemist kihti ja mille eesmärk on õigel ajal tehtuna pikendada katte eluiga. Juhul, kui sellise ennetava tööga on hiljaks jäädud, on vaja ette võtta juba suurem remont. Sellistel juhtudel tuleks esmalt küsida, kui palju üks või teine lahendus katte eluiga pikendab. Juhul, kui remondiga on hiljaks jäädud või probleemi algpõhjus pole likvideeritud, on uute defektide kiire teke vältimatu. Seetõttu on remondi kavandamisel oluline hinnata õigesti tee seisundit ja probleeme ning leida lahendus, mis annaks võimalikult väikeste kulutustega võimalikult kestva tulemuse.