Sirje Rank • 3. mai 2012 kell 3:59

EKP-lt loodetakse uut leevendust

Tänase Euroopa Keskpanga väljasõiduistungi turvamiseks tuli Hispaanial ajutiselt Schengeni leping peatada ja piirikontroll riigipiiril taastada, et ohjeldada Barcelonas kärpekuuri vastaste proteste.

Istung ise suuremaid ootamatusi tooma ei peaks – kõik agentuuri Bloomberg küsitletud 58 analüütikut prognoosisid, et euroala enim jälgitud baasintressi määr jääb täna rekordmadalal 1% tasemel muutmata.

Küll aga oodatakse keskpanga juhilt Mario Draghilt võimalikke vihjeid keskpanga edasise kursi suhtes – eilne päev tõi Euroopas negatiivsetele majandusuudistele veelgi lisa. Nii loodetakse keskpangalt uut turgutust. Samal ajal ilmnevad keskpanga erakorralisel kriisiabil juba endal soovimatud kõrvalnähud.

Eile avaldatud ostujuhtide indeks näitas, et Euroopa töötlev tööstus oli aprillis üheksandat kuud järjest languses ning Eurostat teatas euroala töötuse tõusu jätkust viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele 10,9%-le. Euroala 17 riigist üheksa majandus on uuesti languses -  esmaspäeval liitus „klubiga“, kus SKP on kaks kvartalit järjest kahanenud, ka Hispaania.

Üha häälekam koor Euroopa poliitikuid nõuab kärpekuuri kõrvale meetmeid majanduskasvu ergutamiseks ning eriti Prantsusmaa presidendivalimiste kampaanias on nõutud suuremat rolli selles ka Euroopa Keskpangale.

Mida siis keskpank teha saaks? Üks võimalus on keskpangal euroala intressimäärasid 1% tasemest veelgi alla poole tuua, millele viitas ka IMF oma viimases maailmamajanduse ülevaates.

Erinevalt USA keskpangast, mis on teatanud, et vähemalt 2014. aastani jäävad intressimäärad väga madalale tasemele, Euroopa Keskpangal sellist „ette kohustuse võtmise“ kommet ei ole. Mario Draghilt, kes vastselt ametisse asununa läinud aasta lõpul kahel korral intressimäärasid kärpis, oodatakse täna märki, kas näiteks juulis võiks oodata olla uut kärbet. Intressimäärade tõusu ei prognoosi turud euroalal enne 2015. aasta märtsi.

Keskpanga arsenalis on ka võimalus taaskäivitada tugiostude programm euroala riikide võlakirjaturul, et üritada uuesti umbusalduse alla sattunud Hispaania ja Itaalia laenamiskulusid kontrolli all hoida.

Kreeka jaoks 2010. a kevadel käivitatud vastuoluline programm on soikus olnud sellest ajast saadik, mil keskpank uue meetmena kommertspankadele ca 1,3 triljoni euro väärtuses erakorralist likviidsuslaenu andis. Läinud kuul ütles Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluv Benoit Coeure, et programm pole kuhugi kadunud.

Ent instrument ei ole enam niisama mõjus kui varem, viitas agentuur Bloomberg eile Morgan Stanley analüüsile. Kuna keskpank keeldus osalemast Kreeka võlgade osalises mahakandmises, nõudes omale eeliskreeditori staatust, tähendab see teiste võlausaldajate jaoks suuremaid riske. See ei jää võlakirjade tootluses kajastumata, vähendades nii EKP interventsiooni efektiivsust.

Kokku on EKP praeguseks võlakirju ostnud 214 miljardi euro väärtuses.

Negatiivsed kõrvalnähud on ilmnenud ka erakorralistel likviidsuslaenudel, mis võimaldavad kommertspankadel keskpangast kolmeks aastaks odavat laenu saada.

Eriti aplalt on seda laenu võtnud Hispaania ja Itaalia pangad, mis on selle raha eest juurde soetanud eelkõige oma riigi võlakirju. See on mõneks ajaks valitsuste laenukulusid vähendanud, kuid sidunud pankade käekäigu veelgi enam heitlike võlakirjaturgudega. Samal ajal on laenamine reaalmajandusse – ettevõtetele ja majapidamistele – Euroopa Keskpanga värske statistika andmeil vähenenud. Sarnane pilt valitseb kogu euroalal. Eriti raske on laenuraha kätte saada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, näitas teine, samuti Euroopa Keskpanga koostatud värske uuring.

Välisinvestorid on samal ajal kasutanud võimalust turult pagemiseks, mis on olulisel määral tagasi pööranud euroala finantsturgude integratsiooni

„Keskpanga likviidsuslaenude maagia on kiiresti haihtunud, kuna mitteresidendid on massiliselt müünud,“ ütles Bloombergile Rabobank Internationali strateeg Richard McGuire. „Need likviidsuslaenud näivad kiirendavat desintegratsiooni, euroala finantssüsteem näib lahterduvat ning investorid keskenduvad eelkõige oma koduturule.“

Sama kinnitasid läinud nädalal avaldatud Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ülevaated integratsioonist Euroopa finantsturgudel, viidates uuele killustumisele ning taandumisele riigipiiride taha.

Läinud nädalast on Euroopas uueks mantraks kasvupakt. Ent nagu nentis ajalehele Wall Street Journal maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian, ei aita majandust kasvule mingi pakt – nii nagu ei lahendanud ka fiskaallepe riikide võlaprobleeme. „Palju tööd tuleb ära teha riikide tasandil,“ ütles ta.

Keskpank saab vaid aega võita.

Hetkel kuum