Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lars Christensen: Euroopa on ohtlikul kursil

    Nädalavahetuse poliitilised sündmused Prantsusmaal ja Hollandis on märk süvenevast vastuseisust kibedale kriisirohule juba ka euroala tugevas tuumikus.

    Danske Banki analüütiku Lars Christenseni hinnangul on Euroopa poliitikakujundajad ajamas väga ohtlikku poliitikat. Eelkõige kritiseerib analüütik Euroopa Keskpanka, mille – tema hinnangul – liiga karm rahapoliitika ei anna kaugeltki seda tulemust, mida loodetakse.
    „Arvatakse, et finantsturgude surve teeb igast valitsusest reformija, kuid kahjuks näitas ka 30nendate aastate kogemus, et nii ei pruugi minna. See surve võib tulemuseks anda ka populistid ja natsionalistid nagu Wilders ja Le Pen,“ ütles Christensen.
    Christensen viitas Geert Wildersile, kelle paremäärmuslik partei keeldus nädalavahetusel toetamast Hollandi valitsuse eelarvekärpeid, vallandades valitsuskriisi, ning  Marine Le Penile, kelle eurovastane partei sai pühapäeval Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus ootamatult tugeva tulemuse.
    „Paradoks on selles, et tahtes kangesti reforme kannustada, toetab Euroopa Keskpank oma tegevusega hoopis kõiki neid, kes tahavad risti vastupidist,“ ütles Christensen.
    Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis kandidaat, kes tahab Nicolas Sarkozy võimul oleku ajal tehtud vähesedki reformid tagasi pöörata ning näeb vastust hoopis lõdvemas eelarvepoliitikas, miinimumpalga tõstmises ja pensioniea langetamises.
    Hollandis saboteerisid populistid valitsuse reformi- ja kärpekurssi põhjendusega, et kärbetega ei soovita kahjustada Hollandi majandust, mis on juba niigi uuesti languses.
    Seni on Holland olnud Saksamaa üks tugevamaid liitlasi euroala riikidelt range distsipliini nõudmisel. Kui nüüd juba ka Põhja-Euroopa eelarvesihtidest taganema hakkab, võivad turud kogu euroala kriisilahenduse uuesti küsimärgi alla seada.
    Erakorralised valimised saaksid Hollandis toimuda ilmselt alles sügisel, mis tekitab ebamäärase olukorra, kus kärped ja olulised reformid on vähe tõenäolised. Nii kasvab oht, et Holland võib olla järgmine riik, mis oma tipptasemel reitingust ilma jääb, jättes euroalale vaid kolm AAA reitinguga riiki. Agentuur Fitch on Hollandit juba hoiatanud.
    Lars Christensen ei eita, et eelarvete konsolideerimist tuleb jätkata. Euroala riikide rahandus on alles väga halvas seisus nagu kinnitasid eile avalikustatud Eurostati andmed.
    „Vajame eelarvete kärpimist, kuid samal ajal tuleb tagada, et majandus ei läheks vabalangusesse,“ ütles Christensen. „Ja seda saab teha rahapoliitikat  leevendades. Vajame monetaarset stiimulit, mitte fiskaalset.“
    Kui majandus kasvaks, paraneks sellest kohe ka riikide rahanduse seis.
    Euroopa majanduse kehvast seisust andis eile märku ostujuhtide indeks, mis viitas aprillis oodatust suuremale langusele euroala töötlevas tööstuses.
    „Teise kvartali algus pole euroalale kuigi hea olnud. See muudab majanduskasvu taastumise selles kvartalis väga küsitavaks,“ kommenteeris agentuurile Dow Jones Markiti peaökonomist Chris Williamson. „Ja väljavaated pole samuti head. Äriusaldus vähenes ning firmad koondasid kiireimas tempos 2010. aastast, et kohaneda väheneva tellimuste arvuga.“
    Lars Christensen muretseb eelkõige euroalal süvenevate deflatsiooniliste tendentside pärast, mis on ilmsed juba rahaliidu perifeeriariikides nagu Kreekas, Portugalis, Iirimaal.
    „Ma ei näe mingit inflatsiooniriski Euroopa majanduses,“ ütles Christensen. „Ma ei näe  mingeid mullistuse riske. Rahapakkumine (M3) ei ole euroalal kasvanud. Liiga kitsi rahapoliitika ruineerib kasvu Euroopa majanduses.“
    Christenseni sõnul saaks Euroopa Keskpank rahapoliitika leevendamiseks veel palju ära teha. Praegu on veel ruumi euroala intressimäärade kärpimiseks ning panga arsenalis likviidsuslaenude kõrval muidki meetmeid rahapakkumise suurendamiseks. Mingil juhul ei ole aga praegu kohane rääkida rahapoliitika karmistamisest.
    Samasugust survet – toetada majanduskasvu - avaldasid Euroopa Keskpangale nii IMF oma viimases maailmamajanduse ülevaates kui USA rahandusminister Timothy Geithner nädalavahetusel Washingtonis lõppenud IMFi kevadkoosolekul.
    Euroopa keskpankurid on aga pigem seisukohal, et tehtud on juba piisavalt.
    „Majanduse strukturaalseid probleeme pole võimalik lahendada rahapoliitika instrumentidega,“ pareeris Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann.
    „See on vaba maailm. Me kuulame ära, kuid pean ütlema, et ühtegi IMFi nõuannet ei ole me keskpanga nõukogus arutanud. Vähemalt viimasel ajal,“ ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi Washingtonis.
    Christenseni sõnul on käimas ohtlik mäng. „Olen väga kriitiline,“ ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Cisco aktsia tõuseb peale tugevat müügikäibe prognoosi
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.