Lars Christensen: Euroopa on ohtlikul kursil

Danske Banki analüütiku Lars Christenseni hinnangul on Euroopa poliitikakujundajad ajamas väga ohtlikku poliitikat. Eelkõige kritiseerib analüütik Euroopa Keskpanka, mille – tema hinnangul – liiga karm rahapoliitika ei anna kaugeltki seda tulemust, mida loodetakse.

„Arvatakse, et finantsturgude surve teeb igast valitsusest reformija, kuid kahjuks näitas ka 30nendate aastate kogemus, et nii ei pruugi minna. See surve võib tulemuseks anda ka populistid ja natsionalistid nagu Wilders ja Le Pen,“ ütles Christensen.

Christensen viitas Geert Wildersile, kelle paremäärmuslik partei keeldus nädalavahetusel toetamast Hollandi valitsuse eelarvekärpeid, vallandades valitsuskriisi, ning  Marine Le Penile, kelle eurovastane partei sai pühapäeval Prantsusmaa presidendivalimiste esimeses voorus ootamatult tugeva tulemuse.

„Vajame eelarvete kärpimist, kuid samal ajal tuleb tagada, et majandus ei läheks vabalangusesse,“ ütles Christensen. „Ja seda saab teha rahapoliitikat  leevendades. Vajame monetaarset stiimulit, mitte fiskaalset.“

Kui majandus kasvaks, paraneks sellest kohe ka riikide rahanduse seis.

Euroopa majanduse kehvast seisust andis eile märku ostujuhtide indeks, mis viitas aprillis oodatust suuremale langusele euroala töötlevas tööstuses.

„Teise kvartali algus pole euroalale kuigi hea olnud. See muudab majanduskasvu taastumise selles kvartalis väga küsitavaks,“ kommenteeris agentuurile Dow Jones Markiti peaökonomist Chris Williamson. „Ja väljavaated pole samuti head. Äriusaldus vähenes ning firmad koondasid kiireimas tempos 2010. aastast, et kohaneda väheneva tellimuste arvuga.“

Lars Christensen muretseb eelkõige euroalal süvenevate deflatsiooniliste tendentside pärast, mis on ilmsed juba rahaliidu perifeeriariikides nagu Kreekas, Portugalis, Iirimaal.

„Ma ei näe mingit inflatsiooniriski Euroopa majanduses,“ ütles Christensen. „Ma ei näe  mingeid mullistuse riske. Rahapakkumine (M3) ei ole euroalal kasvanud. Liiga kitsi rahapoliitika ruineerib kasvu Euroopa majanduses.“

Christenseni sõnul saaks Euroopa Keskpank rahapoliitika leevendamiseks veel palju ära teha. Praegu on veel ruumi euroala intressimäärade kärpimiseks ning panga arsenalis likviidsuslaenude kõrval muidki meetmeid rahapakkumise suurendamiseks. Mingil juhul ei ole aga praegu kohane rääkida rahapoliitika karmistamisest.

Samasugust survet – toetada majanduskasvu - avaldasid Euroopa Keskpangale nii IMF oma viimases maailmamajanduse ülevaates kui USA rahandusminister Timothy Geithner nädalavahetusel Washingtonis lõppenud IMFi kevadkoosolekul.

Euroopa keskpankurid on aga pigem seisukohal, et tehtud on juba piisavalt.

„Majanduse strukturaalseid probleeme pole võimalik lahendada rahapoliitika instrumentidega,“ pareeris Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann.

„See on vaba maailm. Me kuulame ära, kuid pean ütlema, et ühtegi IMFi nõuannet ei ole me keskpanga nõukogus arutanud. Vähemalt viimasel ajal,“ ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi Washingtonis.

Christenseni sõnul on käimas ohtlik mäng. „Olen väga kriitiline,“ ütles ta.