Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Michal: euro on meie raha
Täna Riigikohtus peetud sõnavõtus rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et valitsus ei saa teha muud, kui astuda samme euro püsimise nimel, kuna euro on meie raha ja meie raha stabiilsus on meie endi huvides.
Michali sõnul on Eesti kui väikse riigi valik olnud olla maailmas aktiivne ning otsida sõpru, keda aidata ja kellele toetuda, kui saatus peaks pöörduma keerulisemaks.
„Eesti Vabariigi tulevik sõltub paljudest faktoritest. Esikohale tuleb ilmselt seada need inimesed, kes elavad, hingavad ja toimetavad oma igapäevaelu eesti keeles ja tarbivad ning loovad eesti kultuuri. Selliseid inimesi saab vast vaid Eestist. Eesti keelt kõnelevaid lapsi Hong Kongist ei telli. Kõike muud võib sealt ilmselt saada. Kui selle mõttekäiguga edasi minna, siis näen, et iga Eesti riigimehe ülesanne on tagada Eesti edasikestmine, et oleks neid, kes Eesti keeles, kultuuris ja vaimus edasi lähevad. Ja alles seejärel tulevad muud küsimused. Nagu ka näiteks küsimus vahenditest,“ rääkis justiitsminister.
Michal tõdes, et vahend on ka raha ja selle stabiilsuse tagamine, nagu ka selleks vajalike otsuste tegemine. „Sellega on vast kõik nõus, ehk isegi need, kes ESMi mõnd detaili kaheldavaks peavad, et samme, mis tagavad euro püsimise, on vaja. Et need sammud on Eesti riigi huvides. Et euro püsimine tagab Eesti majandusliku stabiilsuse. Ja on Eesti Vabariigi huvides, nagu Eesti keele, kultuuri ja majanduse huvides, et meie raha püsib tugevana ja püsti. Sest teist raha meil ei ole.“
Justiitsminister ütles, et ESMi puutuv on suur otsus ja kindlasti võib eeldada riigikogus sisulist arutelu.
„Suurte otsuste puhul on alati küsimus, kas võtta hoiak, et „oleks teadnud, et sa tuled, oleks kodust ära läinud“ või teha, mida peetakse pikas plaanis õigeks. Ja ma loodan, et seda ei ole mitte kunagi vaja, aga me vast ei ole unustanud, et oleme vennaskonnas nimega NATO. Kui väljuda hetkeks finantsmaailma raamest, siis NATO artikkel 5 tähendab, et ühel hetkel, täiesti ilma oma otsuseta oleme osalised sõjas või konfliktis. Sõda aga ei ole enam 8% SKPst. See on midagi märksa enamat – see on ellujäämine. Nagu tagab seesama vennaskond ja sinna panustamine selle, et meie taevas on lennukid meid kaitsmas. Me ei ole üksi,“ sõnas minister.
„Seega julgen öelda, et põhiseaduse mõte ega vaim ei ole kunagi olnud tagada Eesti üksijäämine ja see, et riigikogu ei saa vastu võtta otsuseid, mis tagavad meie oma raha stabiilsuse. Kindlasti käib põhiseaduse mõtte ja vaimuga kokku see, et selles võib kahelda ja kõike võib vaidlustada. See on vaba maa, vaba rahva ja vaba mõtte tagamine. Nagu ka viis tagada õigeid otsuseid. Küll ei saa olla põhiseadus äraspidine vahend poliitiliste valikute tegemiseks,“ nentis Michal.
Justiitsminister rõhutas, et valitsus ei ole seda otsust teinud kergelt ja kaalumata ning tegemist on põhimõttelise suuna jätkamisega – „mitte kunagi enam üksi“. „Selle suuna eesmärk on selge – Eesti iseseisvuse, keele, kultuuri ja põhiseadusliku korra tagamine eurotsooni püsimise kaudu.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.