- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti Kreekale eeskujuks
ELi ja IMFi topeltstandardid, pahandab pealkiri.
„Õppetund Lätist nii Kreekale kui Kreeka laenuandjatele on see, et kohanemisprogrammi edu pant on kiiresti läbi viidud eelarvekulude kärped ning avaliku sektori koomale tõmbamine,“ kirjutab leht.
Leht viitab läinud nädalal Riias toimunud kõrgetasemelisele IMFi ja Läti keskpanga konverentsile, kus IMFi juht Christine Lagarde tunnustas Lätit nii otsustavuse eest reformide läbiviimisel kui ka elanikkonna toetuse mobiliseerimisel, mis on Lätil võimaldanud abiorganisatsioonide eeskoste alt väljuda.
Kreeka George Papandreou valitsus, mis sai esimese abipaketi 2010. aastal, ei kiirustanud aga struktuurireformidega. Pärast jõulist starti ja pensionisüsteemi reformi näis valitsuse prioriteediks kerkivat hoopis oma peamise valijaskonna – st avaliku sektori töötajate - huvide kaitse ning eelarvedefitsiidi vähendamise osas seatud eesmärkide täitmine.
Need vastakad eesmärgid täitis valitsus eelkõige maksutõusudega – nii ei ole riigiteenistujad pidanud jagama Läti kolleegide saatust, kellest ca 30% koondati ning allesjäänutel kärbiti palku 26% ulatuses, kirjutab leht. Ohtu haistes on paljud riigiteenistujad praegu läinud radikaalsete vasakparteide alliansi Syriza toetajaks, mis lubab avalikku sektorisse töötajaid juurdegi palgata ning IMFi ja ELi abipaketi tühistada.
Kreekas on eelarvedefitsiidi vähendamise põhiraskus erinevalt Lätist laotud maksude kaudu valdavalt erasektori õlule, kes kannatab lisaks sellest, et riik oma arveid ei tasu, eelistades välja maksta palgad ja pensionid.
2011. aastal kasvas maksutulude osakaal Kreeka SKPs 41%-le 2009. aasta 38,2 protsendilt ning kasvab prognoosi järgi tänavu 42,4%-le hoolimata kümnendi pikimast ja rängimast majanduslangusest. Avaliku sektori kulud on stabiliseerunud 50% tasemel SKPst võrreldes kõigi aegade kõrgeima 53,8%ga 2009. aastal. Ajavahemikul 2001-2008 oli see number keskmiselt 45-46% tasemel.
Lätis ulatusid avaliku sektori kulud 2009. aastal 44,5%-le SKPst, aastaks 2011 oli osakaal vähenenud 39%-le ja peaks tänavu vähenema 38%-le. Maksutulud kasvasid 2009. aasta 34,5%-lt mullu, mil Läti majandus taas kasvama hakkas, 35,6%-le ja kasvavad tänavu 36%-le SKPst.
Kõigest hoolimata on Kreeka Lätist rohkem pingutanud oma eelarvedefitsiidi vähendamisel. Intressimakseid arvestamata oli Kreeka eelarvedefitsiit läinud aastaks vähenenud 2,2%-le SKPst 2009. aasta 10,4%-lt, võrreldes Läti 2% ja 8,3%ga. Kuna aga Kreeka on väga tugevalt toetunud maksutõusudele ning reformid on jäänud poolikuks, on see andnud hoobi erasektorile, mis kõik kokku pikendab majanduslangust ning toidab reformitüdimust ja –väsimust.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele