- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krugman võinuks väisata Riiat
Auväärt nobelisti oleks võinud silmaringi avardamiseks kutsuda sel nädalal Riiga IMFi ja Läti keskpanga konverentsile, mis Balti riikide kogemust just ses valguses lahkas ja järeldas, et on õppida küll. Mitte üks-ühele, möönis IMFi juht Christine Lagarde. Kuid on rida universaalsemat laadi tegureid, mis on eduks kriitilised.
Näiteks kiirus. Läti ja ka Eesti tegid valulisemad reformid ära pigem varem kui hiljem, veel kriisi ajal. Nii jõuti ennetada üldist reformiväsimust ja perspektiivituse tunnet, säilitades isegi usalduse poliitiliste liidrite suhtes. Jah, SKP langus oli ränk, nagu illustreerib Krugman, kuid Balti riigid on tagasi Euroopa kõige kiirema majanduskasvuga riikide seas. Ka Iirimaa majandus kasvab, Kreeka SKP on samas viiendat aastat languses.
Veelgi olulisem tegur on üldine arusaam kärpekuuri möödapääsmatusest – ja seda mitte üksi valitsuse tasandil, vaid riigis tervikuna. Struktuurimuutust ei vajanud Läti ülekuumenenud majandus mitte IMFi või ELi abiprogrammi pärast, vaid enda jaoks. Ka iirlased ei hääletanud äsja referendumil fiskaalleppe poolt armastusest ELi vastu, vaid pigem arusaamisest, et Euroopa abi jätkumist on vaja riigi majanduse toibumiseks ning et uut ebastabiilsust vajab euroala niisama palju kui kuuli pähe.
Sihi- ja meelekindlus võitis tagasi finantsturgude usalduse – ilma milleta, nagu tavatseb rõhutada Läti peaminister Valdis Dombrovskis, majanduskasvu ei tule. Usaldus paneb raha jälle liikuma, firmad saavad investeerida ja töökohti luua.
Just usaldamatus on see, mille all kannatab praegu euroala tervikuna. Kas teie investeeriksite praegu euroala kümneaastase tähtajaga võlakirjadesse, küsis Riias retooriliselt Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen. Kui jah, siis eeldab see teadmist, mis euroala kümne aasta perspektiivis ootab.
Taas saab laenata Balti kogemust – valusast kohanemisest peab olema selge väljumise tee, mis näitab, millal ja millega vaevad lõpevad. Euroalal ei ole see "Kreeka väljumise strateegia", viskas Riias võllanalja rahandusvolinik Olli Rehn. Kuid ka euroala ise peab visandama ja paika saama jätkusuutliku mudeli.
Balti riikidele oli sõnum Riiast, et ükski võit ei ole igavene. Kestev edu eeldab kestvaid reforme. Sealhulgas ka sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist, mis samuti majanduskasvule pidurina mõjub.
Autor: Vilja Kiisler, Sirje Rank
Seotud lood
Enimloetud
4
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele