Krugman võinuks väisata Riiat

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Auväärt nobelisti oleks võinud silmaringi avardamiseks kutsuda sel nädalal Riiga IMFi ja Läti keskpanga konverentsile, mis Balti riikide kogemust just ses valguses lahkas ja järeldas, et on õppida küll. Mitte üks-ühele, möönis IMFi juht Christine Lagarde. Kuid on rida universaalsemat laadi tegureid, mis on eduks kriitilised.

Näiteks kiirus. Läti ja ka Eesti tegid valulisemad reformid ära pigem varem kui hiljem, veel kriisi ajal. Nii jõuti ennetada üldist reformiväsimust ja perspektiivituse tunnet, säilitades isegi usalduse poliitiliste liidrite suhtes. Jah, SKP langus oli ränk, nagu illustreerib Krugman, kuid Balti riigid on tagasi Euroopa kõige kiirema majanduskasvuga riikide seas. Ka Iirimaa majandus kasvab, Kreeka SKP on samas viiendat aastat languses.

Veelgi olulisem tegur on üldine arusaam kärpekuuri möödapääsmatusest – ja seda mitte üksi valitsuse tasandil, vaid riigis tervikuna. Struktuurimuutust ei vajanud Läti ülekuumenenud majandus mitte IMFi või ELi abiprogrammi pärast, vaid enda jaoks. Ka iirlased ei hääletanud äsja referendumil fiskaalleppe poolt armastusest ELi vastu, vaid pigem arusaamisest, et Euroopa abi jätkumist on vaja riigi majanduse toibumiseks ning et uut ebastabiilsust vajab euroala niisama palju kui kuuli pähe.

Sihi- ja meelekindlus võitis tagasi finantsturgude usalduse – ilma milleta, nagu tavatseb rõhutada Läti peaminister Valdis Dombrovskis, majanduskasvu ei tule. Usaldus paneb raha jälle liikuma, firmad saavad investeerida ja töökohti luua.

Just usaldamatus on see, mille all kannatab praegu euroala tervikuna. Kas teie investeeriksite praegu euroala kümneaastase tähtajaga võlakirjadesse, küsis Riias retooriliselt Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen. Kui jah, siis eeldab see teadmist, mis euroala kümne aasta perspektiivis ootab.

Taas saab laenata Balti kogemust – valusast kohanemisest peab olema selge väljumise tee, mis näitab, millal ja millega vaevad lõpevad. Euroalal ei ole see "Kreeka väljumise strateegia", viskas Riias võllanalja rahandusvolinik Olli Rehn. Kuid ka euroala ise peab visandama ja paika saama jätkusuutliku mudeli.

Balti riikidele oli sõnum Riiast, et ükski võit ei ole igavene. Kestev edu eeldab kestvaid reforme. Sealhulgas ka sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist, mis samuti majanduskasvule pidurina mõjub.

Krugman võinuks väisata Riiat

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised