• OMX Baltic0,51%301,61
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,41%1 973,08
  • OMX Vilnius0,62%1 182,21
  • S&P 500−0,64%5 650,38
  • DOW 30−0,24%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • OMX Baltic0,51%301,61
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,41%1 973,08
  • OMX Vilnius0,62%1 182,21
  • S&P 500−0,64%5 650,38
  • DOW 30−0,24%41 218,83
  • Nasdaq −0,74%17 844,24
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • 20.06.12, 12:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lepik: pole kiiret ja mugavat lahendust

Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku sõnul ei ole lääneriikide üle jõu käiva heaolumudeli ravimisel ühtegi kiiret ja mugavat lahendust.
Kristjan Lepiku kommentaar Tarkinvestor.ee-s.
Lääneriikidele käib tänane heaolumudel üle jõu - enam ei suudeta tegelikult seda üleval pidada. Vajalik oleks sotsiaalseid kulutusi kärpida (pensionid, raviteenused) ning muuta tööturgu efektiivsemaks. Kuid selle vastu öeldakse, et see jahutab majandust. Jah, kuid haigus on süsteemis tõsine ning seda on vaja ravida. Lääneriikide tolerants ravi suhtes on paraku hea eluga ülimadalaks läinud, kaks kvartalit miinuses majanduskasvu toob juba paanika.
Siin tuleb mõista, et ühtegi kiiret ja mugavat lahendust siiski ei ole. Ning ravi edasilükkamine teeb reeglina kogu raviprotsessi kulukamaks ja kallimaks. Vaadake kasvõi Jaapani näidet - viimased kaks kümnendit paigalseisu ning üks peamisi põhjusi on see, et ei tegeletud kriisi tekkimisel ravi ja reformidega, vaid prooviti samamoodi jätkata.
Seega globaalse majanduse tervist vaadates - lääneriikide jaoks oleks pikaajalist kasvu otsides vajalik "kärpimine või kulutamine?" valikust valida just esimene, kuna riigifinantside seis on juba piisavalt halb. Näiteks Hiina puhul jällegi võiks õigeks pidada riiklikku kulutamist majanduse jahtumisel, kuna nendel on parema riigifinantsiga selleks võimalus.
Jah, nii Euroopa kui USA puhul on võimalik valida ka kulutamine (ja rahatrükk), USA saab näiteks testida, kas finantsturud kaotavad nende suhtes kannatuse kui riigivõlg jõuab 120%-ni või 140%-ni. Kuid see ei oleks risk, mida oleks mõistlik võtta ning seetõttu peaksin mõistlikumaks selle ebameeldiva kärpimisega maadlemist. Kuid paraku nii poliitikute kui valijate hulgas on suur hulk toetamas lühiajaliselt mugavamat kulutamist. Kas valitakse mugavus ja vajalike reformideni jõutakse samal ajal kui Kreeka - liiga hilja?

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele