Kvoodiraha turgutab soojustussektorit

„490 objekti tõstavad täna märgatavalt Eesti villaturgu,“ nendib soojustusvilla müüva ettevõtte Paroc juht Kalev Kõnn. „15-20% on renoveerimine käibele juurde andnud.“

Puistvilla paigaldusega tegeleva ettevõtte juht Siim Plakk tunnistab, et viimased 11 kuud olnud palju tööd tänu kvoodirahastusele. On tulnud suuremahulisi ja aeganõudvaid töid, aga ka sügiseks on mitu tööd ees.

Materjali hinnatõusu pole Plakki ettevõttele tekkinud, sest suuremad tegijad saavad materjali kätte parema hinnaga ja suudavad paremini konkurentsis püsida. „Meie saame oma villa Euroopast, Eesti toodangut ei kasuta, kohalikest ladudest ei osta. Tänu sellele tuleb hinnavõit koti villa pealt 2-4 eurot. Ja see mõjutab ka tegemise hinda.“

Villa hind tõusis tema sõnul eelkõige euro tulekuga. „Eelmise aasta lõpust siiani on hind stabiilne olnud. Sisendihinnad on tõusnud, aga kuna on leitud paremad turustamise viisid, siis on hinnad samaks jäänud või alla hakanud tulema“.

Kvoodiprojektide tõttu kannatavad Plakki sõnul aga erakliendid, sest riigi ja KOV hoonete energiasäästlikumaks muutmise kava tõttu on pakkumisi nii palju, et väikesemahuliste tööde jaoks aega ei jätku. Samas on ka see osa kaetud paigaldajatega, kes keskenduvadki väikeobjektidele. „Ütleme nii, et kõigil on praegu tööd ja kurtma ei pea keegi, väikeobjektide paigaldajad ongi keskendunud rohkem eraklientide turuosale.“ Kvoodirahastus on andnud tööd ka talvekuudeks, mis traditsiooniliselt on villapaigaldajatele vaiksed.

Kvoodirahastuse kadudes näeb Plakk järgmise valdkonnana põhiliselt Kredexi toetusega soojustatavaid korteriühistuid. Ka Kõnn on seisukohal, et eramajade soojustus saab järgmine aasta hoogu juurde. „Jääb loota et inimesed muutuvad peale CO2 kvoodiprojektide lõppu iseteadlikumaks ja hakkavad oma maju energiasäästlikumaks tegema. Kui elektrihind tõuseb, hakkab see kaudselt mõjutama kõiki valdkondi ja mõistlik on kokku hoida sealt, kus toasoe välja ei lähe.“