Hispaaniat ähvardab lõhestumine
Lisaks riigi majandust räsivale kinnisvara-, majandus- ja panganduskriisile liigub Hispaania suurte sammudega põhiseadusliku kriisi poole. Kataloonia soovib iseseisvust Madridist, mis sunniks viimase, müts näpus, koputama Brüsseli uksele sooviga saada hädaabilaenu.
“On saabunud tund hakata tegelema enda iseseisvusega,” ütles Kataloonia president Artur Mas, kes kuulutas välja erakorralised Kataloonia parlamendivalimised. Vaatlejad näevad seda otsese vastureaktsioonina Hispaania peaministri Mariano Rajoy tegutsemisele, kes eelmisel nädalal lükkas tagasi Masi nõudmised suuremale fiskaalautonoomiale, misjärel on natsionalistlik meelestatus Kataloonias vaid kasvanud.
Masi käik ähvardab saata Rajoy põhiseaduslikku kriisi ajal, kui riigi ja rahva ühtsust närib majanduskriis, mis on viinud töötuse juba 25%ni. Peaministril on üha raskem veenda inimesi taluma veelgi rängemaid kokkuhoiumeetmeid ning Brüssel ja Saksamaa tüdinevad tema viivitamisest, kas Hispaania soovib või ikkagi ei soovi uut abipaketti.
Kataloonial suur roll Hispaania majanduses. “See oli viimane asi, mida Rajoy praegu vajas, ja viimane asi, mida Euroopa vajas,” ütles Bloombergile Carlos III ülikooli politoloogia õppejõud Ken Dubin. Eile pärastlõunal teatas Madrid, et ei anna mingisugust luba erakorraliste valimiste korraldamiseks, millele Mas vastas, et referendum tuleb, olgu Madridi toetusega või ilma.
Lisaks riigi lõhestamisele ähvardab Kataloonia eraldumine anda suure löögi terve Hispaania majandusele, sest regioon annab koguni viiendiku Hispaania sisemajanduse koguproduktist (SKP). See muudaks keskvalitsusel Madridis eelarvedefitsiidi ja muude finantsiliste eesmärkide saavutamise võimatuks, mida Brüssel Rajoylt nõuab.
Praeguseks on Rajoy läbi surunud mitmeid eelarvekärpeid ja maksutõuse, kuid juba selle aasta andmed viitavad tõsiasjale, et seatud defitsiidieesmärki valitsus ei täida. Põhjuseks oodatust väiksem maksutulu, mis kahaneva majanduse tõttu ei kasva. Rahandusministeeriumi poolaasta andmed viitavad, et Hispaania liigub juba uue abipaketi suunas.
Eelarvedefitsiit oli juuni lõpu seisuga 4,3% SKPst, mis muudab pea võimatuks saavutada aasta lõpuks planeeritud 6,3%-line eelarvedefitsiit. Teisipäeval teatas valitsus, et augusti lõpuks oli eelarve puudujääk kasvanud 4,77%ni SKPst.
“Läheb raskeks hoida defitsiiti aasta teises pooles 2% juures, kui esimeses pooles oli see üle 4%. Eriti raske seetõttu, et traditsiooniliselt on teise poolaasta defitsiit esimesest suurem,” kommenteeris Reutersile Madridis asuva Complutense ülikooli ökonomist Juan Ignacio Conde-Ruiz.
Rajoyl hakkavad võimalused otsa saama. Sel aastal peaksid valitsuse arvestuste kohaselt erinevad meetmed genereerima 13 miljardit eurot kokkuhoidu, kuid ökonomistide hinnangul läheb defitsiit eesmärgist üle enam kui protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsus peaks ainuüksi sel aastal leidma 10 miljardi euro eest täiendavaid kärpekohti.
Seni on Rajoy tegutsenud vastupidiselt enda valimislubadustele mitte tõsta makse ning mitte minna sotsiaaltagatiste ja hariduseelarve kallale. Pärast riigitöötajate palgakärpeid, käibemaksu tõusu ning tervishoiu- ja haridussektori kulude piiramist pole Rajoyl enam väga palju alternatiive täiendavateks kokkuhoiuallikateks. Rahvale põhjendab peaminister enda samme Euroopa kõrgematelt instantsidelt tulevate korraldustega, mis omakorda ei meeldi valijaskonnale, kes ei saa aru, miks siis üldse rahvas enda esindajad riigi etteotsa valinud on, kui korraldused tulevad Brüsselist.
Laenukulud ilmselt kasvavad. Uuesti lõkkele puhutud vastasseis Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia vahel ning uued andmed rahandusministeeriumilt teevad praeguseks lõpu ka viimasel ajal hästi esinenud Hispaania võlakirjadele, mis said positiivse tõuke Euroopa Keskpanga plaanist osta teatud tingimustel kokku hädas olevate riikide võlakirju. 24. juulil saavutatud Hispaania 10aastaste võlakirjade tootluse 7,6% tipust on intressimäär kukkunud ligi kaks protsendipunkti.