Hispaaniat ähvardab lõhestumine

Lisaks riigi lõhestamisele ähvardab Kataloonia eraldumine anda suure löögi terve Hispaania majandusele, sest regioon annab koguni viiendiku Hispaania sisemajanduse koguproduktist (SKP). See muudaks keskvalitsusel Madridis eelarvedefitsiidi ja muude finantsiliste eesmärkide saavutamise võimatuks, mida Brüssel Rajoylt nõuab.

Praeguseks on Rajoy läbi surunud mitmeid eelarvekärpeid ja maksutõuse, kuid juba selle aasta andmed viitavad tõsiasjale, et seatud defitsiidieesmärki valitsus ei täida. Põhjuseks oodatust väiksem maksutulu, mis kahaneva majanduse tõttu ei kasva. Rahandusministeeriumi poolaasta andmed viitavad, et Hispaania liigub juba uue abipaketi suunas.

Eelarvedefitsiit oli juuni lõpu seisuga 4,3% SKPst, mis muudab pea võimatuks saavutada aasta lõpuks planeeritud 6,3%-line eelarvedefitsiit. Teisipäeval teatas valitsus, et augusti lõpuks oli eelarve puudujääk kasvanud 4,77%ni SKPst.

“Läheb raskeks hoida defitsiiti aasta teises pooles 2% juures, kui esimeses pooles oli see üle 4%. Eriti raske seetõttu, et traditsiooniliselt on teise poolaasta defitsiit esimesest suurem,” kommenteeris Reutersile Madridis asuva Complutense ülikooli ökonomist Juan Ignacio Conde-Ruiz.

Rajoyl hakkavad võimalused otsa saama. Sel aastal peaksid valitsuse arvestuste kohaselt erinevad meetmed genereerima 13 miljardit eurot kokkuhoidu, kuid ökonomistide hinnangul läheb defitsiit eesmärgist üle enam kui protsendipunkti võrra, mis tähendab, et valitsus peaks ainuüksi sel aastal leidma 10 miljardi euro eest täiendavaid kärpekohti.

Seni on Rajoy tegutsenud vastupidiselt enda valimislubadustele mitte tõsta makse ning mitte minna sotsiaaltagatiste ja hariduseelarve kallale. Pärast riigitöötajate palgakärpeid, käibemaksu tõusu ning tervishoiu- ja haridussektori kulude piiramist pole Rajoyl enam väga palju alternatiive täiendavateks kokkuhoiuallikateks. Rahvale põhjendab peaminister enda samme Euroopa kõrgematelt instantsidelt tulevate korraldustega, mis omakorda ei meeldi valijaskonnale, kes ei saa aru, miks siis üldse rahvas enda esindajad riigi etteotsa valinud on, kui korraldused tulevad Brüsselist.

Laenukulud ilmselt kasvavad. Uuesti lõkkele puhutud vastasseis Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia vahel ning uued andmed rahandusministeeriumilt teevad praeguseks lõpu ka viimasel ajal hästi esinenud Hispaania võlakirjadele, mis said positiivse tõuke Euroopa Keskpanga plaanist osta teatud tingimustel kokku hädas olevate riikide võlakirju. 24. juulil saavutatud Hispaania 10aastaste võlakirjade tootluse 7,6% tipust on intressimäär kukkunud ligi kaks protsendipunkti.