Prantsusmaa ja Saksamaa tegid ühisavalduse, milles toetasid Euroopa Komisjoni ettepanekut külmutada ELi järgmises seitsme aasta finantsraamistikus (2014-2020) ühtse põllumajanduspoliitika eelarve 2013. a nominaalsel tasemel.
Saksamaa on suurim ELi eelarvesse panustaja, Prantsusmaa suurim ühtsest põllumajanduspoliitikast kasu saaja riik. Teisipäeval kohtusid Berliinis riikide põllumajandusministrid, vahendas agentuur Reuters.
Ühisavalduses rõhutati ühtse põllumajanduspoliitika tähtsust majanduskasvu ja hõive kindlustajana, keskkonnakaitse ja innovatsiooni edendajana Euroopa maapiirkondades ning toidutootmise tagajana. Ministrid viitasid, et Euroopa Komisjoni ettepanekus on ühtse põllumajanduspoliitika osakaal ELi eelarves reaalnäitajates kahanemas.
Saksamaa ja Prantsusmaa põllumajandusministrid tõrjusid üleskutseid vähendada talunikele makstavaid otsetoetusi, mida taotlevad näiteks Suurbritannia, Rootsi ja Holland. Eesistujariik Küpros on öelnud, et kärped kõigil ridadel ELi eelarves on vältimatud.
Ministrid leidsid ka, et ELi suhkrukvoote tuleks aastani 2020 alal hoida, erinevalt komisjoni ettepanekust tootmiskvoodid ja peedisuhkru miinimumhinnad 2015. aastast kaotada. Komisjoni eesmärk oli suurendada tootmist ning vältida suhkru defitsiidi tekkimist Euroopa turul.
Ministrid toetasid komisjoni ettepanekut muuta kolmandik otsetoetustest sõltuvaks sellest, kas talunikud täidavad uusi keskkonnanõudeid.
Kolmapäeval kohtus Prantsusmaa põllumajandusminister ka oma Hispaania kolleegiga, kes samuti toetas komisjoni ettepanekut põllumajandustoetuste kogumahu osas.
2011. aastal oli ELi põllumajanduspoliitika eelarve 58 miljardit eurot, mis moodustas 44% ELi kogukulutustest.
Euroopa Liidus loodetakse kõnelused järgmise seitsme aasta eelarveraamistiku üle ühele poole saada veel selle aasta jooksul. Selleks toimub novembri lõpus ka valitsusjuhtide erakorraline Ülemkogu.
ELi seitsme aasta eelarve mahuks on Euroopa Komisjon pakkunud veidi üle triljoni euro, mis on ca 1% ELi SKPst.
Seotud lood
Reedel kogunesid Bratislavas nende Euroopa Liidu riikide peaministrid, kes nimetavad end ühtekuuluvuspoliitika sõpradeks, et ühiselt üle rõhutada, et sellel real ei tohiks toetuste maht Euroopa Liidu järgmises seitsme aasta eelarveraamistikus väheneda.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele