„Tunnustame Kreeka valitsuse kindlat sihti võetud kohustused täita,“ seisab täna varahommikul üllitatud avalduses. „Majanduse kohanemise programmi rajale tagasi toomiseks on häid edusamme tehtud.“

Kreeka peaministrile Antonis Samarasele oli see esimene Ülemkogu, kus ta peamine eesmärk oli võita Kreekale täiendavate kärbete elluviimiseks ajapikendust, vahendas Bloomberg.

Juunist alates on Kreekale järgmise laenuosa väljamakse külmutatud olnud. Raha saamiseks tuleb Kreeka valitsusel leida täiendavaid kärpe- või maksutõusu kohti 13,5 miljardi euro väärtuses. Väljamakse suurus on 31 miljardit eurot, millest enamus läheks pankade rekapitaliseerimiseks.

Kreeka laenuandjad on valmis säästukuuri leevendama – Kreeka majandus on viiendat aastat languses ning üle veerandi tööealisest elanikkonnast tööta. Äärmusparteide populaarsus kasvab. Kaalul on, kas Samaras suudab oma hapra koalitsiooni koos hoida, arved tasuda, pangad rekapitaliseerida ja euroalale püsima jääda.

Kreeka on eelarvedefitsiiti kärpinud enam kui 15 protsendilt SKPst 2009. aastal 2011. aastal 9,1%-le. Tänavu peaks defitsiit alanema 7%-le.

„Eeldame, et Kreeka jätkab eelarve- ja struktuurseid reforme ning toetame valitsuse jõupingutusi majandusprogrammi kiirel elluviimisel,“ seisab euroala riikide avalduses. „Nende tingimuste täitmine võimaldab Kreeka majandusel uuesti kasvama hakata ning tagab riigi tuleviku rahaliidus.“

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn väljendas veendumust, et Kreeka saab laenust järgmise väljamakse.

„Ma olen veendunud, et me saame selle ülevaatuse (Kreeka majanduse olukorrast, abilaenu tingimujste täitmisest - toim.) lõpetada positiivse järeldusega,“ ütles Olli Rehn. „Eeldan, et see võis aset leida novembri alguses – enne novembri keskpaika.“