• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,42%39 643,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.11.12, 16:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõige kallimalt toob elektri riigifirma

Kõige kallimad võrgutasud ehk kõige kallimat elektri kohaletoimetamise teenust pakub portaali minuelekter.ee andmeil riigile kuuluv Elektrilevi AS.
Elektri võrguteenust pakub Eestis üle kolmekümne firma, kellest kolm suuremat on Elektrilevi AS, Imatra Elektri AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ, mis katavad praktiliselt kogu Eesti. Elektritarbijale on neist kõige kallim esimene.  
„Vahed ulatuvad kuni 11% erinevate võrguteenuse pakkujate vahel, mis on märkimisväärne, kuna võrguteenuse tasud on tihti suuremad kui elektrienergia omad. Tarbijal aga puudub võimalus võrguteenuse pakkujat valida“, selgitas minuelekter.ee portaali juhatuse liige Raul Ennus.
Näiteks tarbides Läänemaal 2500 kwh elektrit aastas, on kogukulu järgmisel aastal fikseeritud hinnaga elektrit ostes u 24 EUR kuus, aga sama tarbimise puhul Raplamaal teise võrguteenuse pakkuja juures 27 EUR kuus. Suuremate tarbimismahtude juures kasvab vahe eurodes veelgi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrguteenuse tasud moodustavad tihti üle poole elektrienergia ostmisega seotud kuludest, samas kui elektrienergia kulu võib ulatuda kolmandikuni kogukuludest.
Tarbijal saab kulusid optimeerida kahel viisil.
Esiteks. Analüüsida ja muuta tarbimisharjumusi. Võrguteenuse tasu arvestatakse võrdeliselt tarbitud elektrihulgaga päevasel ja öisel ajal. Kui tarbida rohkem öist elektrit, saab kokku hoida ka võrguteenuse pealt. Eelduseks on, et ka võrguteenuse pakett arvestab erinevaid hindu päevase ja öise elektri edastamisel. Kahetariifse võrguteenuse korral tuleks pesumasin panna tööle hilisõhtul või varahommikul või kasutada odavat nädalavahetuste elektrit. Elektrikütte puhul rakendada näiteks taimereid, nii et osad radiaatorid lülituvad päeval automaatselt välja.
Teiseks on ka võrguteenuse pakkujatel on erinevad paketid tarbijatele. Seni määrati paketid tarbijale n-ö automaatselt koos elektrienergia paketiga. Suurim erinevus võrguteenusepakettides on hinna arvutamine koos ampritasuga või ilma ning kas eristatakse päevast ja öist ülekandetariifi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele