Elektri võrguteenust pakub Eestis üle kolmekümne firma, kellest kolm suuremat on Elektrilevi AS, Imatra Elektri AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ, mis katavad praktiliselt kogu Eesti. Elektritarbijale on neist kõige kallim esimene.  

„Vahed ulatuvad kuni 11% erinevate võrguteenuse pakkujate vahel, mis on märkimisväärne, kuna võrguteenuse tasud on tihti suuremad kui elektrienergia omad. Tarbijal aga puudub võimalus võrguteenuse pakkujat valida“, selgitas minuelekter.ee portaali juhatuse liige Raul Ennus.

Näiteks tarbides Läänemaal 2500 kwh elektrit aastas, on kogukulu järgmisel aastal fikseeritud hinnaga elektrit ostes u 24 EUR kuus, aga sama tarbimise puhul Raplamaal teise võrguteenuse pakkuja juures 27 EUR kuus. Suuremate tarbimismahtude juures kasvab vahe eurodes veelgi.

Võrguteenuse tasud moodustavad tihti üle poole elektrienergia ostmisega seotud kuludest, samas kui elektrienergia kulu võib ulatuda kolmandikuni kogukuludest.

Tarbijal saab kulusid optimeerida kahel viisil.

Esiteks. Analüüsida ja muuta tarbimisharjumusi. Võrguteenuse tasu arvestatakse võrdeliselt tarbitud elektrihulgaga päevasel ja öisel ajal. Kui tarbida rohkem öist elektrit, saab kokku hoida ka võrguteenuse pealt. Eelduseks on, et ka võrguteenuse pakett arvestab erinevaid hindu päevase ja öise elektri edastamisel. Kahetariifse võrguteenuse korral tuleks pesumasin panna tööle hilisõhtul või varahommikul või kasutada odavat nädalavahetuste elektrit. Elektrikütte puhul rakendada näiteks taimereid, nii et osad radiaatorid lülituvad päeval automaatselt välja.

Teiseks on ka võrguteenuse pakkujatel on erinevad paketid tarbijatele. Seni määrati paketid tarbijale n-ö automaatselt koos elektrienergia paketiga. Suurim erinevus võrguteenusepakettides on hinna arvutamine koos ampritasuga või ilma ning kas eristatakse päevast ja öist ülekandetariifi.