Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laanet: ühisamet oli Küüdile liiga suur amps

    Äripäev kirjutas mullu detsembris kaaneloos, et Eesti politsei vaevleb pidevate reformide küüsis. Kalle Laanet ütles toona, et politsei- ja piirivalveameti juhiks Raivo Küüt ei sobi. "See on tema jaoks liiga suur amps."

    Loe, kuidas kritiseerisid Kalle Laanet, Andres Anvelt, Ain Seppik, Jüri Nurme, Lembit Kolk ja Jüri Pihl seniste siinsete politseijuhtide tugevaid ja nõrku kohti.
    JÜRI NURME - politseiameti juht aastail 31.10.90-27.04.92Anvelt: Omal ajal esimese politsei peadirektorina murrangu üleelamisel oli ta õigel ajal õiges kohas. Pärast, kui süsteem sai tööle, oli tema kiire väljavahetamine muidugi igati õigustatud. Ta oli selline mõnus rahvamees, hea ütlemisega, hea olemisega, ta läks peale nii organisatsioonis kui ka väljaspool. Ortodoksses miilitsakultuuris tuli äkki selline muhe oma mees, kellega sai rääkida kõigil teemadel.Ellen: Oskan tema kohta ainult häid sõnu ütelda. Ta on tark ja sõnakas mees ning tema ei söönud oma sõnu. Mulle meeldivad sõnapidajad mehed.
    IGOR AMANN - 27.04.92-15.01.94Lembit Kolk: Pean teda tänaseni parimaks politseijuhiks: tark, tasakaalukas, oma tööd hästi tundev ja karismaatiline.Seppik: Amann oli 1990ndate alguses nagu valge luik mustal taustal. Ühiskond oli hoopis teistsugune ja politsei oli ka teistsugune, aga tema oli ajast ees, ta oleks võinud olla kümme aastat hiljem peadirektor. Ta oli erinev. Ta oli intelligentne, läbi-lõhki süsteemi tundev ja inimestega käitumises äärmiselt meeldiv.Anvelt: Ta oli liiga intelligentne inimene 1990ndatel aastatel Eesti politsei juhtimiseks. Liiga intelligentne sõna otsese mõttes. Tema intelligentsus varjutas väga paljusid tollal kiiresti vahetunud siseministreid ja seetõttu kindlasti sunniti ta ka lahkuma.Nurme: Tõeliselt kahju, et ta jäi poliitiliste hammasrataste vahele. Tema oleks võinud tunduvalt pikemalt peadirektor olla.
    UUNO ELLEN - 07.04.94–02.12.94Seppik: Ta tuli Tartust…ma ei teagi, mis ta seal tegi. Igatahes prefekt ta ei olnud. Tal oli tegelikult väga raske, sest tal puudus täielikult ettevalmistus peadirektori elukutseks ja kuna ta saabus niisugusel suhteliselt tormisel ajal, siis ega tal pikka pidamist ei olnud. Iseloomult oli tore ja sõbralik inimene, spetsialistina oli tema tase nagu see seal Tartus oli ja aeg oli ka äärmiselt raske. Eks ta püüdis teha nagu ta oskas, suutis ja nägi tollastes tingimustes.Nurme: Tema saamine peadirektoriks oli kõige müstilisem.Anvelt: Mäletan seda, et tema hüüdnimi oli liiklusmiilits, see oli võib-olla kriminaalpolitseinikel omavahel rohkem. Aga üldiselt mingit emotsiooni temaga seoses ei teki. Kui ma ei eksi, siis temaga algaski aeg, kus peadirektorid kiiresti vahetusid. Mäletan, et kui hommikul tööle tulime Pagari tänavale, siis igaks juhuks küsisime valvelauas üle, et kes täna peadirektor on.Kolk: Kuuldavasti olnud väga tubli uurija, kuid poliitiliste tõmbetuulte toel peadirektoriks tõusmine oli tema jaoks ilmselt liig, mistõttu sattus sageli teiste mängukanniks.
    HERMAN SIMM - 02.12.1994–19.05.1995Seppik: Simmi saamine peadirektoriks, nii paradoksaalne kui see pole, on puhtalt Isamaaliidu südametunnistusel. Kaido Kama ta sinna pani. Kusjuures enne olime läbi viinud inspekteerimine ja avastasime kahtlased tehingud hambaravikabinetiga. Vaatamata sellele, ilmselt mingi poliitilise tahte ajendil, pandi Simm peadirektoriks.Pihl: Tema kõrvale pole halvas mõttes kedagi panna.Ellen: Simmil oli väga tihe läbikäimine teatud poliitikutega Toompeal. Tema müügiartikliks oli isamaalisus. Ka sel ajal pidasime me kõik teda veidi ullikeseks, sest temal oli see jälitusmaania ja need imelikud jutud. Me ei võtnud seda tõsiselt.Peadirektorina tegi ta oma võimuvolitusi ületavaid vastutulekuid teatud asjades. Näiteks andis ta korralduse, et liiklusinspektorid teatud ametnikke ei kontrolliks maakonna tasandil jne. See oli tollane aeg.Anvelt: See oli meie jaoks krimka poolel jälitusmaania aeg, me pidime tegema peadirektorile vastuluuret tema palvel, kuna ta nägi, et teda kogu aeg jälitatakse. Lisaks jälitusmaaniale oli see magusa juhtimise aeg. Kogu aeg räägiti, kui hästi kõik on, kuigi tegelikult kõik teadsid, et kõik on halvasti. Väljapoole kallati moosi, räägiti kuidas käib võitlus kuritegevusega, aga seespool oli üks hullem stagneerumine üldse.Kolk: Kas need, kes tema kukkumist peadirektori kohalt ootasid, võivad tänasel päeval peeglisse vaadates öelda, et nende vigadest ei saanud alguse Simmi reetmise teele asumine. Simm oli tark ja tubli tegija, kes tahtis Eesti politseid ehitada. Simmile omistatud jälitamismaania polnud ju aluseta, aga ometi oli üks osa tema mõnitamisest. Siit leidiski teine riik võimaluse teda oma huvides ära kasutada. Siin peaks olema mõtlemiskoht meile kõigile! Ma ei õigusta tema tegu, aga mõistan seda, sest olen taolise alatu rünnaku eriüksust üles ehitades läbi elanud.
    AIN SEPPIK - 09.06.95-01.07.97Nurme: Ta oli uurija ning sellele valdkonnale pööras ta rohkem tähelepanu.Anvelt: Ta oli sisussetungiv. Peadirektoritest oli tema esimene, kes enne, kui võttis vastu mingi otsuse ja kummardus poliitikute poole, tegi endale probleemi selgeks. Pärast pidevat raputamist ja peadirektorite vahetamist oli see suhteliselt intellektuaalne periood, kus enamjaolt oli kaine mõistus see, mis võitis olukordi."Kolk: Oma ala tundev mees, aga kohati jäi mulje, nagu seisaksime teine teiselpool rindejoont.
    HARRY TUUL - 01.07.1997-15.06.2003Pihl: Tooksin tema Raivo Aegi kõrval esile, mõlemad olid ametis murrangulistel aegadel. Tuul oli ametis kõige pikemat aega, kuus aastat ja seda pole keegi üle löönud.Nurme: Harry Tuul oli kõva käega ja tema pärusmaa on liiklus. Need olid ajad, mil tuli süsteemis endas kord kehtestada. Olid igasugused juhtumid politseiametnikega.Anvelt: Harry oli tubli rahvamees. Tema ajal tugevnes tunduvalt prefektide võim, neist tekkisid maakondlikud politseijuhid, nad olid A ja O. Kui tema esinemisi kuulata, siis pole päris kindel, kas ta saab hakkama oma mõtete väljendamisega, aga samas oskas ta hästi sebida poliitikute ja oma ameti vahel. Ta tekitas suhteliselt stabiilse perioodi ja politsei tegi päris suure arengu läbi tema ajal. Täitsa normaalne aeg oli.Laanet: Kui võtta Seppik, Tuul ja Antropov, siis juhina oli kõige nõrgem Harry Tuul. Tuul sattus ajajärku, kus poliitilisel tasandil lepiti kokku, et peadirektorite vahetus pole seotud poliitiliste tõmbetuultena ehk poliitiliselt lepiti kokku, et hoitakse teda.Kolk: Oli esimene, kes sai 5-aastase ametiaja, mistõttu teda ei kõigutanud palju poliitikute sekeldamised. Minul temaga töö sujus ja eriüksus sai häirimatult areneda.
    ROBERT ANTROPOV - 16.06.03-31.08.05Pihl: Tal olid algusaastatel ka positiivsed tendentsid-tegi neli prefektuuri, korrastas juhtimisstruktuuri. Ma ei tooks teda välja ei positiivses ega negatiivses mõttes - ta on balansis.Laanet: Antropov tegi teatud tükke, mis peadirektorile polnud kohane ja seetõttu pidi ta ka lahkuma.Seppik: Kui ta sai peadirektoriks, siis mulle on jäänud mulje, et ta ise ei olnud selleks valmis. Igasugused asjad tulid välja, millest peadirektor peab suutma hoiduda, sest ta on terava ühiskondliku tähelepanu all. Robertis lõi välja, et ta tahaks ühtlasi ka poliitik olla. Ega ükski minister ei kannata seda pikalt, kui politsei peadirektor hakkab tegelema asjadega, milleks tema töökohustused otseselt ei kohusta. See sai saatuslikuks Antropovile."Nurme: "Temal oli, et üle ühe A4 lehekülje ei maksa talle asju teha ja ainuke kirjutusvahend on mobiiltelefon. Ta ei mõistnud, et on politseipeadirektorina ametis.Anvelt: "Üks suur segaduste periood. Väga palju juhtisid politseiametit tema asemel nõunikud. Ei saadud aru, kes kokkuvõttes ametit juhib. Samuti natuke selline uhkeldamise periood, politsei juhtimine viidi sellele tasemele, et see oli peaaegu jumalik, religioosne tase. Politsei peadirektor ja tema õukond. Politseiameti õukonna tekkimise periood, kus tekkis ülim klass. Tema ajal toimus ju üks Eesti politsei suuremaid reforme, mille positiivseid ja ka negatiivseid vilju sööme tänaseni. Ühelt poolt astuti samm, mis räägib regionaalsetest juhtimistest, tõesti neid prefektuure pole nii palju kunagi vaja olnud. See oli samm ka riikliku haldusreformi poole. Samas muidugi sai kannatada ja lakub siiani haavu kriminaalpolitsei. Tähtis oli see, et meil oleks ilusad autod, ilusad vormid, räägiti kogu aeg klienditeenindusest, mis ei ole ka paha, aga politsei on siiski laiem. Võitlus kuritegevusega ei ole ainult kliendi teenindamine, kus tehakse head nägu, mitte tulemust.
    RAIVO AEG - 15.09.2005-15.06.2008Pihl: Tõstaksin esile ka Raivo Aegi, kes on pikalt kahe ameti juht olnud. Läks kapo juhiks ja see on ka pigem edutamise märk.Laanet: Olen ka praegu seisukohal, et tol hetkel oli Raivo Aeg parim. Ja nagu aeg on näidanud, on ta väga tugev juht.Nurme: Ta oli väga hinnatud töömees, kui mina temaga esimest korda kokku sain. Kahju, et tal nii ruttu ametiaeg ära lõppes.Kolk: Politseiameti peadirektorina sai väga hästi hakkama ja tema all on kaitsepolitsei väga häid tulemusi saavutanud, isegi kui see on jätk eelkäijate tööle.Anvelt: Raivo oli politseijuhtimise hea maine taastaja. Tema suurim roll oli läbikukkunud kehkenpükslik juhtimine tõsiseltvõetavaks muuta, et politseijuhti võetaks ikka kui organisatsiooni juhti, mitte kui mingit õukonnaliidrit. Ma arvan, et väga palju auru läks tal sellele, et saavutada uuesti tase, mis oli Harry Tuule ajal.
    RAIVO KÜÜT - alates 16.06.2008Laanet: Pean tunnistama, et selle suure asutusena juhina ta ei sobi. See on tema jaoks liiga suur amps. Minu arvates käib see suur organisatsioon tema võimetest üle jõu. Ja ma ei oska öelda, kes saaks selle juhtimisega hakkama.Pihl: Küüdil on kõige keerulisem periood praegu, eks näeb, kuidas ta selle lõpetab.Paneksin talle kahte asja süüks. Tema viga oli see, et ta ei suutnud säilitada keskkriminaalpolitseid ja julgestuspolitseid, mis olid Eesti ühiskonnas väljakujunenud brändid. Eks kolme suure ameti ühendamine ja edasi viimine on ka keeruline.Seppik: Mina ütlen eestlaste kombel: ootame-vaatame. Ei maksa teha veel kategoorilisi järeldusi, sest minu arvates on ta kõikidel ametikohtadel hakkama saanud ja minu hinnangul saab ta ka praegu hakkama. Ainult, et talle on langenud mitmes mõttes ülejõu käiv ülesanne, mida ta püüab jõudumööda lahendada. Anname talle aega, sest esiteks on see poliitiline eksperiment - panna kokku piirivalve ja politsei. Meid ümbritsevad riigid ei ole seda julgenud teha.Nurme: Aasta ja kümme kuud on seda uut Politsei- ja piirivalveametit olnud ja ma arvan, et ta tunneb seda, et tal on raske. Ametite liitmine - kas me tegime seda, et midagi kokku hoida, raha ja ressurssi või tekitada sünergiat? Seda on organisatsioonis sees tunda, et ühinemine on tekitanud rohkem pingeid kui sünergiat.Anvelt: See on ausalt öeldes päris suur probleem, sest me täpselt siiani ei tea, kas kiire ühendamine oli õigustatud. Tema oli muidugi täideviija, ma üldse ei ütle, et tema oli eestvedaja. Ma arvan, et talle lihtsalt öeldi, et sa pead selle ära tegema.Pean kurbusega tõdema, et mingil määral on see ootuste ja lootuste purunemise periood. Lootused uue ühendatud ameti suurele võidukäigule pole täitunud. Organisatsiooni sees on tekkinud frustratsioon, on olnud ka sisemiste mässude periood, mis on negatiivselt mõjunud organisatsiooni sisemisele kultuurile.Nüüd tuleb palju vigu parandada. Kogu lugupidamises Raivo Küüdi suhtes ütlen, et ta on lasknud bürokraatial võimutsema hakata.Kolk: Mammutstruktuuri loomise elluviimisega sai hakkama, aga selle lõpptulemusi me veel ei tea. Praegu on käsil alles esimene vigadeparandus.
    Politsei- ja piirivalveamet loodi 2010. aastal, selle juhiks sai Raivo Küüt. Täna esitas Küüt tagasiastumissoovi seoses möödunud nädalal lahvatanud skandaaliga, millest selgus, et Ida prefektuuri politseinikud kasutasid teadlikult kiiruse mõõtmiseks taatlemata kiirusemõõdikuid ning määrasid nende näitude alusel 180 trahvi. Skandaali tõttu pani ameti maha Ida prefekt Aldis Alus.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
EKRE pereheitmine harvendab fraktsiooni ridu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.
EKREst väljaheidetute seas luusib Parvel Pruunsild
EKREst välja heidetud plaanivad kohtuda eeloleval laupäeval, et arutada oma poliittulevikku ja võimalikku erakonna loomist. Juba olla märku andnud mitu ettevõtjat, et tahavad parteihakatist toetada.
EKREst välja heidetud plaanivad kohtuda eeloleval laupäeval, et arutada oma poliittulevikku ja võimalikku erakonna loomist. Juba olla märku andnud mitu ettevõtjat, et tahavad parteihakatist toetada.