SASil viimane võimalus

“Meie eesmärk on SAS müüa,” kordas eile Rootsi finantsturgude minister Peter Norman. “Minu hinnangul ei ole see aga SASi praeguse kulutaseme juures võimalik. Uue strateegia eesmärk on liigliha maha lõigata, muuta SAS konkurentsivõimeliseks ja teha sellega firma müük võimalikuks,” vahendas ministri pressikonverentsilt Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Eile avaldatud radikaalne ja senisest konkreetsem strateegia näeb ette SASi töötajate palkade kärpimist kuni 15%, tippjuhtkonnal isegi enam.

“SASi palgad on alati olnud liiga kõrged ning firma muutunud oludega kohanemiseks liiga jäik,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Sydbanki analüütik Jacob Pedersen. “Need kulude probleemid on SASil olnud juba pikka aega.”

Lennufirma administratsioonist kaob nii Rootsis, Taanis kui ka Norras kokku 800 töökohta, firma juhtimine koondatakse Stockholmi. Kontsernis tervikuna kahaneb töötajate arv 15 000-lt 9000-le, mille tingib osa harude müük. Nii tahab SAS müüa näiteks kontserni maismaateeninduse osa, mille alla käivad check-in ja pagasikäitlus. Müüginimekirjas on ka lojaalsusprogramm Eurobonus ning kasumlik Norra lennufirma Widerøe. Viimane on mõnevõrra üllatuslik, kuna tegemist on SASi põhitegevuse hulka kuuluva tegevusalaga.

Plaani eesmärk on SASi kulutusi aastas veel 3 miljardi Rootsi krooni võrra koomale tõmmata. Suurema paindlikkuse saavutamiseks on siht rohkem allhanget kasutada. Täiendavad ligi 3 miljardit Rootsi krooni loodetakse saada varade müügist.

Tingimusel, et uus kokkuhoiukava täies mahus ellu viiakse, saab SAS pankadelt ja suuromanikelt – Rootsi, Taani ja Norra riigilt – ümberkorraldusteks veel hingetõmbeaega.

Valitsused annavad garantii uuele krediidiliinile mahus 3,5 miljardit Rootsi krooni, mis jääb jõusse 31. märtsini 2015.

Pankadest nõustusid sellistel tingimustel SASi rahastamist jätkama SEB, Swedbank, DnB, Danske Bank, Royal Bank of Scotland ja Nordea. Ainsana keeldus Handelsbanken.