• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lendurid: meid jäeti informeerimata

    Oleme šokis, et Estonian Airi otsusele koondada töötajaid ei eelnenud töötajate esindajate informeerimist, sõnas liinilendurite assotsiatsiooni juht Rauno Menning.

    "Öeldes välja lennumeeskondade arvu, saame tänasele kollektiivlepingule tuginedes öelda ka nimed, seega said piloodid sisuliselt kätte koondamisteate, mis eeldab siiski informeerimist ja konsulteerimist. Mis tundega istub piloot lennukirooli peale selle teate saamist," küsis ta.
    Lisaks meedia vahendusel saabunud koondamisi puudutavale uudisele edastas Estonian Air Menningu sõnul ka liinilendurite assotsiatsioonile teate, et pöördus riikliku lepitaja poole. "See on järjekordne samm kollektiivi pingestada, sest senises läbirääkimiste protsessis ei ole ettevõte teinud ühtegi konstruktiivset katset tulemuseni jõudmiseks," kinnitas ta.
    Raske olukord ettevõttes on muutnud pilootide kollektiivi Menningu ütlusel tugevamaks kui varem. Teeme omalt poolt kõik vajaliku, et kaitsta kõikide pilootide huve ning tagada, et protsess oleks seaduslik ning vastavuses lepingutega, lisas ametiühingu juht.
    Lennufirma omaniku esindaja, majandusminister Juhan Parts ning endine nõukogu esimees Erkki Raasuke on võtnud Menningu kinnitusel põhjuseta ründava hoiaku kollektiivlepingute suhtes ja teinud ajakirjanduses avaldusi, milles halvustatakse nii kollektiivlepingut kui ka piloote.
    "Piloodid ei saa aktsepteerida sildistamist, mis põhineb emotsionaalsetel ja pealiskaudsetel hinnangutel. Kuni tänaseni ei ole keegi pidanud vajalikuks esitada ühtegi argumenti ega põhjendust väitele, et EA kollektiivlepingud piiravad ettevõtte arengut ning on muutnud konkurentsivõimetuks teiste ettevõtetega võrreldes. See on aga see, mida on üldse meile ainukesena viivitamise põhjusena välja toodud. Tegelikkuses on EA-l paljude aastate jooksul olnud konkurentsieelis regiooni madalaimate töökulude näol," selgitas Menning.
    Ligi 80 lendurit esindava liinilendurite assotsiatsiooni teatel käivitus eelmisel nädalal konstruktiivne kollektiivlepingu sõlmimise protsess, kus Eestonian Airi juhatuse uus esimees ja assotsiatsioon jõudsid ühistele arusaamadele firma tuleviku jaoks olulistes küsimustes nagu efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamine.
    "Samas on, erinevalt eelnevatele läbirääkimistele, suudetud vältida kompromisse lennuohutust vähendavatel teemadel. Näis, et esimest korda mitmete aastate jooksul on toimumas tõsiseltvõetavad läbirääkimised, mille tulemuseks võib-olla kollektiivleping, mis võtab arvesse nii ettevõtte majandushuvid, lennuohutuse kui ka töötajaskonna heaolu," märkis Menning.
    "Täna oleme olukorras, kus tööandja otsustas pöörduda lepitaja poole ning sama osapool, kes alles eile oli mõistva olekuga läbirääkimiste laua taga, kaudselt distantseerub läbirääkimistest," lisas ta.
    Liinilendurite assotsiatsiooni juhi teatel mõistavad nad täielikult ettevõtte keerulist majandusseisu, mis on tekitatud halbade ja riske mittearvestavate otsustega. "See kinnitab veelgi enam vajadust kollektiivleping järele. Kahjuks on lendava personali jaoks ootamise aeg otsa lõppemas – kollektiivleping muutub kehtetuks veebruari alguses," märkis Menning.
    Kollektiivlepingu puudumine tähendab tema sõnul töötajate jaoks määratlematust ning Estonian Airile lennuohutuse taseme langust.
    "Tänasel hetkel oleme valiku ees – kas sõlmida kiiremas korras mõlemaid pooli rahuldav leping või alustada seaduslikke aktsioone, saavutamaks eesmärke, millised tegelikult ei kahjusta EA võimekust, vaid pigem säilitavad hea töökultuuri ja lennuohutuse taseme," kinnitas Menning.
    Lepitusprotsess töötüli osapoolte vahel on läbi ja osapooled aktsioonideks vabad, lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Facebook paneb Instagram Kids arenduse pausile
Facebook teatas esmaspäeval, et peatab 10-12 aastastele noortele mõeldud Instagram Kids platvormi arenduse, kuna plaani on tugevalt kritiseerinud nii seadusandjad kui ka kliendid, vahendab CNBC.
Facebook teatas esmaspäeval, et peatab 10-12 aastastele noortele mõeldud Instagram Kids platvormi arenduse, kuna plaani on tugevalt kritiseerinud nii seadusandjad kui ka kliendid, vahendab CNBC.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.