On juba aastaid teada, et Arco Vara kahe suuromaniku Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu aktsiad on neile kuuluvate OÜ HM Investeeringud ja OÜ Toletum kaudu panditud suurte laenude katteks, mille oli neile andnud Danske Bank. Äripäeva andmetel on LHV ostnud riskantse laenuportfelli Danskelt ära ning hakanud ise Tomingase ja Luitsalu võlausaldajaks.

Kui see pole veel keelatud või amoraalne, siis LHV järgnev tegevus küll. Nimelt, suve alguses soetas LHV enda pensionifondide kaudu olulise osaluse (5,7%) Arco Varas. Selle osaluse ostis LHV kahelt suuromanikult – Tomingaselt ja Luitsalult. Seda tehingut saadavad mitmed küsitavused.

Suuromanike sundmüük. Mai lõpus kukkus Arco Vara aktsia hind Tallinna börsil alla kahe euro piiri­ ning on äärmiselt tõenäoline, et see oli tase, mis tähendas Tomingase ja Luitsalu panditud aktsiate sundmüüki panemist. Antud juhul leiti äri­meeste ja panga vahel kompromiss, et aktsiaid ei paisata turule müüki, vaid LHV pensionifondid ostavad priske koguse aktsiaid ise ära. Sedasi ei ujutata ebalikviidset turgu üle suure hulga aktsiatega, aktsia hind ei kuku ning mis veel parem – Eesti Warren Buffettina tuntud LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni nimi annab enam kui tõenäoliselt aktsiale tugeva tõuke. Nii ka läks, sest kui Äripäev sellest tehingust juuni keskel esimesena teatas, lendas aktsia nädalaga 17% üles.

Ja siit saabki vastuolu alguse. Sellise tehingu puhul võttis LHV piltlikult öeldes paremast taskust pensionikogujate raha, ulatas selle Luitsalule ja Tomingasele, kes omakorda ulatasid selle tagasi LHV-le, kes pani nüüd endale kuuluva raha vasa­kusse taskusse. Ehk pensionikogujate rahaga päästeti ära  oma hapuks läinud riskantne laen.

Mängu ilmub Toomas Tool. Kui esialgu tundus kõik LHV-le, Tomingasele ja Luitsalule hästi minevat – aktsia hind tõusis Rain Lõhmuse ja Arvo Nõgese Arco Vara nõukokku nimetamisega juba ligi nelja euroni, väikeinvestorid jooksid seepeale aktsiatele tormi –, siis nad ei osanud arvestada ühe mehega, kelleks on Toomas Tool. Äsja Arco Vara nõukogus koos ärikamraad Stephan David Balkini ja advokaat Aivar Pilvega enamuse saavutanud Tool jäi Nõgese ja Lõhmuse nõukokku lisandumisega taas vähemusse ja kaotas uuesti firmas kontrolli.

Seepeale alustas Tool Arco Vara aktsiate lausmüüki, mille tulemusel langes hind 3,9 euro pealt läinud nädalaks 1,2 euro peale. See on sundinud omakorda LHVd uutele tegudele, sest nende üleostetud laenu tagatis sulas kui kevadine lumi, seda puhtalt ühe mehe tegude tõttu.

Vaadates finantsinspektsiooni insaidertehingute nimekirja, nähtub sellest muster, millistel tase­metel on LHV nii Luitsalu kui ka Tomingase aktsiaid müüma asunud. Esimene piir oli 2,5 eurot, siis 2 eurot ning hiljuti 1,5 eurot. See tähendab, et lisaks Tooli agressiivsele müügile on aktsiaid sundmüünud ka LHV, mis ebalikviidse turu puhul on tähendanud aktsia hinna järsku langust. Osa Luitsalu ja Tomingase laenust päästa üritav LHV on seega tekitanud pensionikogujatele reaalseid täiendavaid kahjumeid. Konflikt, mis peaks kindlasti äratama finantsinspektsiooni tähelepanu.

Tomingase ja Luitsalu probleemidest annab märku fakt, et nende firmadel on seni äri­registrile esitamata 2011. aasta majandusaruanne, mille tähtaeg kukkus tänavu 1. juulil. 2010. aasta lõpu seisuga oli Toletumil laenukohustusi 88 miljoni krooni eest ning HM Investeeringutel 43 miljoni eest. Viimase aruandes seisab mustvalgel, et Danskele oli firma võlgu üle 21 miljoni krooni. Sellest 2,1 miljoni krooni lõpptähtaeg oli käesoleva aasta 2. juuni. Kuus päeva hiljem ostsis LHV ametlikult mõlemalt firmalt 150 000 euro eest aktsiaid, mis kroonidesse ümberarvutatuna teeb 2,3 miljonit krooni. Liita sellele 2010. aasta numbrile 6,26protsendine aastane intress otsa ning summa tulebki täpselt 2,3 miljonit.

LHV viitab pangasaladusele. LHV ei olnud nõus Äripäevale kinnitama, kas nad on Toletumi ja HM Investeeringute võlad Danskelt üle ostnud, tuues põhjenduseks pangasaladuse hoidmise. Samale küsimusele jättis vastamata ka Hillar-Peeter Luitsalu.

Mis LHV pensionifondide järel Arco Varas aktsiaid soetanud investoritesse puutub, ütles LHV Vara­halduse juht Mihkel Oja, et inimesed ei tohiks fondide tehinguid võtta investeerimis­soovitusena, kuna sobivus sõltub suuresti investori profiilist. “Fondide huvides ei ole teavitada ette, et missugust aktsiat parasjagu või lähiajal plaanitakse osta või müüa, mistõttu saab fondivalitseja investeerimis­otsuseid kommenteerida ainult tagantjärele,” vastas Oja küsimusele, kas LHV ei võiks Arco aktsiate sundmüügi asemel pigem pensionifondide osalust ettevõttes suurendada.

Luitsalu: Tool ei peaks müüma depressiivselt

Arco Vara nõukogu liikme Hillar-Peeter Luitsalu sõnul ei peaks Toomas Tool börsifirma aktsiahinna allasurumiseks osalust pidevalt vähendama.Müüme, sest meil on kohustused panga ees, lisas ta.

Intervjuu Hillar-Peeter Luitsaluga.

Mida Toomas Tool teeb? Seda peab tema käest küsima, aga ma näen, et ta müüb väikseid pakke. Meie arvates ei peaks ta müüma praegu depressiivselt väikseid pakke turule. Toolilt saad tõenäoliselt vastuse, et vabal maal teen, mis tahan.

Ise olete ka nüüd müünud? Oleme müünud, sest meil on oma kohustused panga ees. Lepingu üks punkte on, et kui tuleb teatud hind, siis me oleme sunnitud midagi otsast müüma. Praegusel juhul pank müüb.

Nii et te suhtlete pankadega? Jah. Näete, täna (neljapäeval – toim)hommikul tulin just pangast, mul on lips kenasti ees. Rääkisin sama juttu, et aktsia hind börsil elab oma elu ja majandus oma elu. Muu tegevus on läinud selgemaks, kulusid on koomale tõmmatud, protsessid lähevad edasi ja üle hulga aja suutsime näidata kasumit, kuid aktsia hind ei ole sellega korrelatsioonis. See elab oma elu ja ta jääbki elama. On kindlasti ka teisi väikeaktsionäre, kes lähevad Tooli tekitatud paanikaga kaasa. Börsil on nagu karjamentaliteet – üks paneb ees jooksu ja kari tema kannul. Võid rääkida, et tegelikult oleks vaja joosta vastupidi, aga seda ei kuulata.

Mida saaks Arco Vara olukorra – nii börsil kui ka majandustegevuse – parandamiseks teha? Näitama mitte üks kvartal kasumit, vaid suutma näidata, et projektid on käivitatud, kasu­mit teenitakse regulaarselt, raha väljavool on peatunud jne. Kuna siin kukkus ikka kõik vastu maad, siis peab tegema uue tõusu. Me ise usume, et Tarmo (Sild, uus juht – toim) on õige mees seda tegema, hoolimata kriminaalsest minevikust. Meil on selles mõttes huvitav asutus, et juha­taja on kriminaal ja nõukogu liige on kriminaal (muigab).

Kas finantsinspektsioon on teid Tarmo Silla pärast kiusanud ka veel? Ei ole. Rohkem ei ole sel teemal suhelnud.

Sild on üle kuu ametis olnud. Kas on tulemusi näha? Ta jookseb kõvasti. Ses mõttes on protsess selgemaks tehtud. Veel kord on vaadatud kulud üle, kuid see ei toimu näpunipsuga. Talle peab andma mõned kuud aega­, et protsessid paika jookseks.

Teil on usku enda valitud juhti? Jah. Eks see ettepanek tuli tegelikult LHV-lt, kes on meil arvestatav aktsionär. Kui inimene on 4–5 aastat samal kohal, eriti kogu kõige mustema aja, siis tekivad stereotüübid ning rutiin ja väsimus. Võib-olla oligi aeg leida uus juht. Silla näol on tegu targa inimesega, kes on nii advokaadi kui äritaustaga.

Või pigem likvideerija? Mõtlesime ka seda Richardiga, aga selle vastu räägib teine asi. Tarmo on sotsiaalses mõttes mutta tambitud. Tal on kriminaal­karistus, oli maapaos Moldovas ja nüüd tulla tagasi koha peal, kus sa tead, et sinu ainuke roll on olla n-ö mütsiga onu. Ta ei näe sedamoodi välja, et lasta endale veel üks kott pähe tõmmata. Tema jaoks on väga selge moti­vatsioonipakett välja joonistatud. Ta on kõrgelt motiveeritud, sest kui tal siin õnnestub, siis on talle raske ette heita vanu patte, eriti kui tal kevadel juriidiliselt see värk ära kustub. Siis on ta jälle lugupeetud ühiskonnaliige.

Kas nii madalale kukkunud aktsia hind võib tähendada uut aktsiate lisaemissiooni? Seda ma ei saa kommenteerida.