Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Muuga sadama ümbruse elanikud hindavad elukeskkonda heaks
Muuga sadama tegevusmõju piirkonnas elavatest inimestest peab äsja valminud Faktum & Ariko uuringu kohaselt oma kodukoha elukeskkonda heaks või väga heaks 65 protsenti.
Ühtlasi leiab ligi pool Muuga sadama lähipiirkonna inimestest, et nende elukeskkond on viimastel aastatel oluliselt või mõnevõrra paranenud. Uuringu tellis Tallinna Sadam.
Faktum & Ariko küsitles 9.-29. novembrini Maardu linnas ning Jõelähtme ja Viimsi valdades telefoni vahendusel 300 inimest, kes elavad Muuga sadamat ümbritseva kuni viiekilomeetrise perimeetri seas.
Kõigist küsitletutest leidis 49 protsenti, et viimase viie aasta jooksul on nende elukeskkond oluliselt või mõnevõrra paranenud. 34 protsendi hinnangul on elutingimused jäänud samaks. Mõnevõrra halvenenuks või oluliselt halvenenuks pidas elukeskkonda 17 protsenti inimestest.
“Vastustest joonistub välja selgelt positiivne tendents – elukeskkonna paranemist märgib kokku pool küsitletutest ning ligi kolmandiku hinnangul on see jäänud samaks,” kommenteeris Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.
Inimestel paluti anda ka üldine hinnang oma kodukoha elukeskkonnale ja sellest ilmneb, et antud piirkonna inimesed on ümbruskonnaga rahul. “Väga heaks või pigem heaks hindab oma elukeskkonda 65 protsenti küsitletutest, samas kui pigem või väga halvaks pidanute osakaal ulatub üheksa protsendini,” lausus Petti. Positiivse ja negatiivse vahele paigutas oma arvamuse 26 protsenti küsitletutest.
Inimestel paluti küsitluses omaltpoolt vabas vormis välja tuua positiivseid ja negatiivseid aspekte, mis nende hinnangul kodukoha elukeskkonda mõjutavad.
“Positiivse poole pealt tõid inimesed mõnevõrra oodatult esile looduslähedust ja puhast õhku ning piirkonna rahulikku iseloomu ja hõredat asustust,” kirjeldas Petti. Negatiivsetest aspektidest saab kolme peamisena eristada halba ja hõredat ühistransporti, ebameeldivat lõhna ja halbu teid. Neljandana nimetati Muuga sadama söeterminali lähedust.
Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasiku sõnul küsiti kohalike inimestelt arvamust ka selle kohta, milliseks hinnatakse Muuga sadama ja sealsete ettevõtete tegevuse mõju oma igapäevaelule.
“Pisut enam kui kaks kolmandikku ehk 69 protsenti vastasid, et sadam ja sealsed ettevõtted nende igapäevaelu mõjutanud pole,” kirjeldas Kaasik küsitletute vastuseid. “Samas on mõju tunnetanud 31 protsenti kohalikest inimestest.”
Kui inimestelt küsiti, kas neil on etteheiteid Muuga sadama tegevusele ohutus- või keskkonnanõuete täitmise alal, siis 66 protsendil vastanutest neid polnud. Etteheiteid oli 34 protsendil inimestest.
Inimestel, kes tunnetasid sadama ja sealsete ettevõtete tegevuse mõju oma igapäevaelule, paluti seda mõju kirjeldada. Samuti paluti vastanutel kirjeldada etteheiteid sadamale ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise alal. Mõlemas kategoorias tõid inimesed Ellen Kaasiku sõnul negatiivse poole pealt välja lõhna, söetolmu ja müra.
“