Balti riikide majandused kasvavad peamiselt sisemaise tarbimise najal, ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Järgneb Ruta Arumäe kommentaar:
USAs veab kasvu majapidamiste tarbimine, mida toetab kinnisvarahindade ja aktsiate hinnatõus ning lähenemine võlataseme vähendamise lõpule. Arenevate majanduste kasv paraneb tagasihoidlikult, kuigi mitmed neist on viimasel ajal kogenud tagasilööke. Keskpankade tegevus kindlustab madalad intressimäärad ning piiramatu likviidsuse pakkumise, samal ajal lõdvendatakse valitsuste kärpemeetmeid.
Negatiivse poole pealt on euroala jätkuvalt maadlemas ohtliku kombinatsiooniga nõrgast majanduskasvust, alakapitaliseeritud pangandussüsteemist ning mittepiisavast krediidipakkumisest, kõrgest valitsussektori võlast ning poliitilisest ebastabiilsusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskpangad lükkavad jätkuvalt edasi rahapoliitika lõdvendamisest väljumist. Seda võimaldab neile madal inflatsioonimäär ning nõrk majanduskasv. Peamine risk, mis ebatavaliste rahanduspoliitiliste meetmetega kaasneb, on poliitikute võimetus ja soovimatus teha vajalikke reforme ning hindade mullid finantsturgudel.
SEB prognoosib, et Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suvel 0,25 protsendipunkti võrra ning need määrad jäävad kehtima 2014. aastani. Me ei oota Euroopa Keskpangalt negatiivsete intressimäärade kehtestamist, kuna see põhjustaks ebasoovitavaid mõjusid pankadevahelise turu toimimisele ning süstemaatilisi tehnilisi probleeme.
Kui fiskaalpoliitika lõdvendamisega ei kaasne struktuurseid reforme ega pikaajalisi plaane valitsussektori võla vähendamiseks, on risk inflatsiooniootuste ja intressimäärade suurenemiseks.
Eurotsoon maadleb tõsiste väljakutsetega, mis hoiavad europrojekti väljavaated jätkuvalt ebaselged. Ootame euroala majanduslanguseks 2013. aastal 0,7% ning 2014. aastal 0,7% tõusu. Ka Saksamaa majandus on mõjutatud euroala langusest ning selleks aastaks ootame Saksamaale vaid 0,3%-list kasvu, 2014. aastaks 1,3%. Prantsusmaa majandusel läheb veelgi kehvemini.
Püüded luua poliitilist liitu Euroopas, mis oleks oluline stabiliseeriv faktor, on teinud aina lühemaid ja aeglasemaid samme edasi. Et kärpemeetmete osas tehakse ümberhinnanguid, viib ebakindluseni ka rahvusvaheliste abiprogrammide jätkusuutlikkuse osas.
USA majandus jätkab taastumist pärast ajutist majandusaktiivsuse aeglustumist järgmiste kvartalite jooksul. 2013. aastaks ootame USA majanduskasvuks 2% ning 2014. aastal 3,2%, ilma et oleks märke kasvavast inflatsioonisurvest.
Rootsis on taastumine jätkumas, kuid väga aeglasel sammul. Euroala langus mõjutab negatiivselt eksporti ja investeeringuid. 2013. aasta majanduskasvuks Rootsis ootame 1,3% ja 2014. aastaks 2,5%. Ka Põhjamaade osas on pilt majandustes erinev. Taani ja Soome majandused on stagneerunud, mida tirib alla ekspordi langus koos nõrga sisetarbimisega. Soomes püsib majanduslangus ka sel aastal.
Nõrgenevad eksporditurud mõjutavad ka Eestit ning koos oodatust nõrgema aasta alguse kasvuga oleme allapoole korrigeerinud majanduskasvu prognoosi Eestile, mis 2013. aastal on 3,3%. Lätis on 2013. aasta oodatav kasv 3,5% ning Leedus 3,2%. Jätkuvalt on Balti riigid Euroopa tugevamate kasvuprognoosidega.
Balti riikide majandused kasvavad peamiselt sisemaise tarbimise najal. Jätkuvalt arvame, et Läti saab euroga ühinemiseks rohelise tule sellekevadisel hindamisel ning et Leedul on 50% tõenäosus saavutada sama aasta hiljem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!