- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pant, miks kaks korda kulukam laen?
Eile õhtul teatas Tallink ootamatult, et emiteeris 900 miljoni Norra krooni (118,5 mln euro) väärtuses viie ja pool aasta pikkuse tähtajaga võlakirju. Tehinguga tuli koos kaks üllatust.
Esiteks võlakirjade emiteerimine Norra kroonides ja teiseks intressimäär, mis on ligi kaks korda kõrgem praegustest pangalaenude keskmisest intressimäärast.
Tallink teatas eile, et rahvusvahelistele investoritele emiteeritud võlakirjad on tagamata ning ujuva intressimääraga kolme kuu NIBOR+5% (kokku 6,79%). Kuna tegemist pole eurolaenuga, lisanduvad valuutariski maandamise kulud.
Emiteeritavate võlakirjade maht ühtib enam-vähem hästi Tallinki lühiajaliste kohustustega. 31. märtsi seisuga oli laevanduskontsernil üleval 43 miljoni eurone arvelduskrediit ning tänavu peaks pank tagasi maksma ka 103 miljoni euro eest laene.
Küll aga oli olemasolevate laenude (821,5 miljonit pangalaenud + 42,7 miljonit arvelduskrediit) keskmine intressimäär esimeses kvartalis Äripäeva arvutuste baasil kõigest 3,8%. Võlakirjainvestoritelt kallilt laenatud raha peaks grupi laenukulusid hinnanguliselt aastas 3-4 miljonit eurot tõstma.
Lisaks märkis eile Tallink investoritele tutvustavas presentatsioonis, et praegused laenukohustused on Tallinkil tagatud ning tagamata võlakirjad kätkevad endas suuremat krediidiriski võrreldes praeguse tagatud laenudega.
Miks Tallink nii kalli laenu võttis? Võib spekuleerida, et lisaks laenujäägi vähendamisele oli Tallinkil pankade ees kohustus tõsta tagatiste osakaalu laenuportfelli kohta. Lisaks saab oletada, et Tallink plaanib lähiajal mõnda uut suuremat investeeringut ja/või laenude kallis refinantseerimine oli tingitud Isabella ostu, dividendide väljamakse ja tulumaksu tõttu.
Ka Tallink märkis eilses pressiteates, et võlakirjaemissioonist laekunud vahendeid kasutatakse olemasolevate laenukohustuste refinantseerimiseks ja üldiseks kontserni finantspositsiooni tugevdamiseks.
Esiteks ostis börsifirma aprilli lõpus ca 30 miljoni euro eest Viking Line'ilt reisilaeva Isabella, mis alustas mai alguses opereerimist Riia-Stockholmi liinil. Teiseks maksab Tallink vähem kui kuu aja pärast (2. juulil) välja 33,5 miljonit eurot dividende, mille pealt tuleb tasuda 7-8 miljonit eurot tulumaksu.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele