Hoolimata sellest, et kasvanud on tarbijate hulk, kes ei suuda säästa ning tulevad eelarvega napilt välja, oli majandususaldus tänavu juunis kõrgem pikaajalisest keskmisest.
Majandususaldus oli juunis 100,5 punkti. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul see võrreldes märtsi ja eelmise aasta juuniga mõnevõrra küll vähenes. See oli tingitud nõudluse vähenemisest ehitussektoris ja halvemast välisturgude nõudlusest mõnes tööstusharus. Euroopa Liidu keskmine majandususaldusindeks oli juunis 92,6 punkti.
EKI küsitletud ekspertidest hindas Eesti majanduse üldolukorda heaks 24 ja rahuldavaks 76 protsenti. Hinnang üldolukorrale on viimasel aastal püsinud ligikaudu samal tasemel. Investeeringute olukorda hindas heaks 14, rahuldavaks 57 ja halvaks 29 protsenti küsitletutest. Eratarbimist aga hindas heaks 38 ja rahuldavaks 60 protsenti küsitletutest. Võrreldes kolme kuu taguse uuringuga hinnang investeeringutele nõrgenes, eratarbimisele paranes.
Eesti majanduse tulevikku hindasid eksperdid pigem positiivseks – 38 protsendi hinnangul see paraneb, 57 protsendi arvates jääb samaks ja viis protsenti pidas võimalikuks halvenemist. Olukorra paranemist nähakse ette nii investeeringute kui tarbimise poolelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tarbijate kindlustunne oli EKI uuringu kohaselt juunis –7, mis on parem kui pikaajaline (–9) ja Euroopa Liidu keskmine (–18), kuid madalam kui selle aasta eelnevatel kuudel. Mõnevõrra on suurenenud tarbijate hulk, kes ei säästa, vaid tulevad pere eelarvega ots-otsaga välja. Toidukaupade ostukorv kallines juunis aastaga 4,9 protsenti, võrreldes märtsiga 1,7 protsenti.
Sisemajanduse koguprodukt kasvab EKI prognoosi kohaselt tänavu kolm protsenti, keskmine palk ulatub 930 euroni, reaalpalk kasvab 1,5 protsenti ja hinnad kallinevad 3,3 protsenti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!