Parts: Eestist peab saama regiooni idufirmade keskus

Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine, mille eelisarendamisele riik pühendub. Konkreetsed lahendused ja spetsialiseerumisnišid sektori arendamiseks töötatakse välja ettevõtjate ja akadeemilise sektori tihedas koostöös.

Ühe olulise uuendusena keskendutakse strateegias nende ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm.

Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks.

"Endiselt on oluline Eesti inimeste ettevõtlikkusele ergutamine – meil peab olema palju rohkem uuenduslikke ja edukaid firmasid, kes suudavad pakkuda tööd kümnele või enamale inimesele ning oma tooteid ja teenuseid eksportida. Sellele mõeldes soodustame ettevõtetes teadus- ja arendustegevusi," märkis Parts.

Strateegia tulemusena tõuseb Eesti ettevõtete keskmine tootlikkus töötaja kohta 2020. aastaks 80%ni Euroopa Liidu keskmisest, mullu oli see 67%.

Valitsus kinnitas täna "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020", mis keskendub suure potentsiaaliga tegevusalade ja kasvuvõimeliste ettevõtete arendamisele ning tootlikkuse tõstmisele.

Arengukava viivad ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kredex ja Arengufond koostöös teiste ministeeriumite,  ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitudega.

Arengukava maksumuseks kujuneb 382,25 miljonit eurot, lõplik rakendusplaan valmib jaanuaris 2014.