Elujõulisus ei sõltu alati omavalitsuse rahvaarvust

„Vaadates arvutatud elujõulisuse indeksit pilguga, kas suurema elanike arvuga omavalitsusüksused on elujõulisemad, siis võime öelda, suurema elanike arvu ja suurema elujõulisuse indeksi vahel on positiivne seos, kuid see seos pole nii tugev, et võiksime öelda, et mida suurem, seda elujõulisem,“ märkis statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.

Elujõulisuse indeksi kohaselt on Eesti elujõuliseim vald Viimsi. „See on suhteliselt ootuspärane ja Viimsi võib selle üle uhkust tunda. Elujõulisuse indeksi arvutamise eesmärk pole aga „võitja“ selgitamine,“ rääkis Servinski ja lisas, et piirkondliku statistika ülesanne on anda infot, mille põhjal on omavalitsusüksustes võimalik oma tugevusi ja nõrkusi analüüsida. „Elujõulisuse indeks täidab ülesannet ehk veidi vürtsikamas kastmes, kui teeksid seda indeksi komponentideks olevad kaheksa näitajat eraldi. Statistikaameti arvates on põhjust mõtisklemiseks nii pingereas esimestel kui ka viimastel. Pingereas viimaseid ei ole põhjust lootusetuteks tunnistada ja esimestel on valdkondi, mida arendada,“ selgitas Servinski.

Elujõulisuse indeksi aluseks on kaheksa näitajat: rahvaarvu muutus, alla 65-aastaste osatähtsus kogurahvastikus, keskmine registreeritud töötus, füüsilise isiku tulumaksu laekumine elaniku kohta, kohaliku omavalitsuse tulu elaniku kohta, kõrgharidusega inimeste osatähtsus, äriühingute arv 1000 elaniku kohta, äriühingute tegevusalade arv. Indeksi väärtus ei ole otseselt seotud näitajate kohaga pingereas: indeks saab väärtuse vastavalt näitaja väärtusele.