- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ekspordi hoogu pidurdavad enim põllumajanduskaubad
Statistikaamet teatab, et võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes tänavu oktoobris kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 6%. Põllumajandustoodangu väljavedu vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 17%.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 142 miljonit eurot (eelmise aasta oktoobris oli see 210 miljonit eurot).
Eestist eksporditi enim elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (9%). Ekspordi vähenemine eelmise aasta oktoobriga võrreldes oli peamiselt seotud põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu (langus vastavalt 17% ja 9%). Samal ajal suurenes oluliselt puidu ja puittoodete ning transpordivahendite väljavedu (kasv vastavalt 18% ja 30%).
Oktoobris imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (16% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%). Suurim langus oli elektriseadmete sisseveos (36%). Samas suurenes transpordivahendite (sh sõidukid ja raudteeveerem) sissevedu 21% ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh mitmesugused toiduvalmistised ja loomasöödad) import 11%.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Venemaa (13%). Koguekspordi väikest vähenemist võrreldes 2012. aasta oktoobriga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine Leetu ja Saksamaale (langus vastavalt 8% ja 7%). Eksport Leetu vähenes peamiselt kütuste, Saksamaale aga rapsiseemnete väljaveo vähenemise tõttu. Samal ajal suurenes jõudsalt eksport Venemaale ja Belgiasse (vastavalt 17% ja 90%). Ekspordi kasvu Venemaale toetas re-eksporditud toodete (sh mehhaanilised seadmed) väljaveo suurenemine. Eksport Belgiasse suurenes põlevkivikütteõli väjaveo suurenemise tõttu.
Oktoobris imporditi kaupu kõige rohkem Soomest (16% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Lätist ja (10%). Enim mõjutas impordi kuueprotsendilist langust eelmise aasta oktoobriga võrreldes sisseveo vähenemine Rootsist ja Hiinast (langus vastavalt 23% ja 30%). Sissevedu nendest riikidest vähenes eelkõige elektriseadmete sisseveo vähenemise tõttu. Samal ajal kaupade import Poolast suurenes 45%, peamiselt raudteeveeremi sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes septembriga suurenes oktoobris eksport 5% ning import 8%. Kuuarvestuses ehk eelmise kuuga võrreldes, suurenes eksport juba kolmandat kuud järjest. Ekspordi kuist kasvu mõjutas enim elektriseadmete väljaveo suurenemine, impordis aga raudteeveeremi sisseveo kasv.
Eurostati andmetel tõusis oktoobris ja novembris ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks nii Eestis kui ka Eesti ekspordi peamistes sihtriikides. Eestis on majandususaldusindeks tõusnud alates juulist, mida peegeldab ka ekspordi kasv eelneva kuuga võrreldes.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele