- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõnu Mertsina: teravili kahandas eksporti
"Oktoobris kaupade eksport küll vähenes 1% võrra, kuid võrreldes juuli ja augustiga, on ekspordi langus oluliselt taandunud. Peamine mõju ekspordi langusele tuli teravilja väljaveo 52 protsendisest vähenemisest. Põhjuseks eelmise aasta oktoobri väga suur eksport, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgele," kommenteeris Mertsina.
Samuti panustasid Mertsina hinnangul ekspordi vähenemisse elektroonikatoodete ja kütuste oluliselt väiksem eksport. Kütuste puhul on tema hinnangul suures osas tegemist re-ekspordiga ning see jäetakse majanduskasvu arvestustest välja. "Ilma kütusteta oleks oktoobris eksport kasvanud 1% ning selle aasta jooksul keskmiselt 5% võrra. Eksporti toetasid puidu ja puittoodete ning transpordivahendite väljevedu. Puidu ja puittoodete väljaveo kasv on panustanud olulisel määral kaupade eksporti kogu selle aasta jooksul. Transpordivahenditest kasvas eriti laevade ja jahtide väljavedu ning samuti ka sõiduautode re-eksport Saksamaale (peamiselt kasutatud sõidukid), Belgiasse ja Leetu," märkis Mertsina.
Impordi kuue protsendilise languse taga oli ökonomisti hinnangul peamiselt elektriseadmete sisseveo vähenemine. Eelmise aasta oktoobris imporditi Norrast Estlinki kaabel, mis Mertsina hinnangul tõstis selle kaubagrupi impordi kasvu mitmekordseks ning tekitas väge kõrge võrdlusbaasi selle aasta oktoobri impordi jaoks. "Ilma selle spetsiifilise elektriseadmete kaubagrupi (isoleeritud traat) eelmise aasta erakorralise impordita oleks käesoleva aasta oktoobris kaupade impordi langus oluliselt väiksem. Lisaks elektriseadmetele panustasid impordi vähenemisse rohkem veel kütuse ning orgaaniliste kemikaalide sisseveo vähenemine. Samas toetas kaupade importi Poolast raudteeveeremi sissevedu," lisas ta.
Eesti peamised ekspordipartnerid on meie lähinaabrid Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti, kusjuures kolme viimase riigi osakaalud meie ekspordis on viimasel ajal suurenenud. Venemaa osakaalu on aidanud Swedbanki ökonomisti Mertsina hinnangul tõsta oktoobris mehaaniliste seadmete ekspordi 17% kasv ning kuna tegemist on re-ekspordiga, siis selle mõju SKP-le on tagasihoidlik.
"Vaatamata impordi kiiremale vähenemisele kaubavahetuse puudujääk augusti ja septembriga võrreldes süvenes. Eesti kaubavahetus ongi valdavalt puudujäägis ehk sissevedu ületab väljavedu," märkis Mertsina.
Tema hinnangul euroala majanduskasv taastub väga aeglaselt, ka neljanda kvartali kasv tuleb tõenäoliselt kesine ja kuigi Rootsi majanduse ostujuhtide indeks (PMI) on järk-järgult paranenud, ei väljendu see veel selle riigi majanduskasvus. "Nii Rootsi kui Venemaa majanduskasv on käesoleval aastal aeglustunud ning Soome majanduslanguse taandumine on oodatust oluliselt aeglasem. Meie peamiste kaubanduspartnerite nõrk majanduskasv (va Läti) avaldab pärssivat mõju ka nõudlusele. Samas ootame järgmiseks aastaks majanduskasvu aeglast paranemist, mis hakkab tasapisi ka välisnõudlust suurendama," lisas ta.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele