Mis tegelikult juhtus oli see, et nii elektri-, gaasi kui ka puuhind peale viie aastast perioodi oli tõusnud kordades. „Kui viie aastane periood läbi sai, siis sellistel tingimustel ei oleks ilmselt keegi mõelnud tehase ehitamise peale. Ehk nii suurt kulude kasvu ei osanud nii kogenenud ärimehed, Estonian Celli omanikud, ette näha ka halbades unenägudes,“ sõnas Kohava, kelle sõnul väheneb tselluloosi tarbimine terves Euroopas. „Õige strateegia on see, et tootmine ja tehas tuleb ehitada sinna, kus tarbimine kasvab, aga Euroopas ja ammugi Eestis seda kasvu ei ole,“ märkis Kohava.
Tema sõnul on Eestis elekter kallis ning keskkonnalubade saamine oluliselt keerulisem kui mõnes teises riigis, samuti pole puuhind konkurentsivõimeline.
Küsimusele, kas tulevikus võib Eesti veel niimõnest investeeringust ilma jääda, vastas Kohava, et tema sellist üldistust ei teeks. „Küsimus on tööstusharudes. Tselluloosi tootmine on energiamahukas ning elektri- ja gaasikulud on kasvanud. Aga see ei tähenda, et mõnes muus sektoris ei või Eesti atraktiivne olla,“ märkis Kohava.
Kui vaadata seda, et tselluloosi hind on püsinud stabiilsena, aga kõik muud kulud on kasvanud, siis tehased lähevad järjest suuremaks ja kallimaks. Kohava ei usu, et Skandinaavias lähima viie aasta jooksul uusi tehaseid puidusektorisse ehitatakse.