6 protsendi asemel 9 teise sambasse?

Vitsur pani ette, et Eesti võiks üle minna praeguselt teise pensionisamba 2% + 4% süsteemilt 3% + 6% süsteemile.  “Selline suhteliselt väike panuse suurendamine aitaks oluliselt parandada inimeste toimetulekut vanaduses, vähendada riigi tulevikukohustusi ja suurel määral asendada praegust vägagi problemaatilist kolmandat sammast,” põhjendas ta.

Kui Äripäeva arvestuste järgi on keskmise brutopalgaga pensionikogujad kümne aasta jooksul olenevalt fondi tootlusest jõudnud praeguseks koguda 4500–5800 eurot, siis 3% + 6% makse ja masuaegsete maksete mittepeatamise korral ulatuksid parimate fondide portfellid praeguseks kümne tuhande euro juurde.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul on Vitsuril laias laastus õigus. “Kuna riiklikud ehk solidaarsed pensionisüsteemid ei ole juba lähitulevikus jätkusuutlikud, siis on loomulik vastutuse nii-öelda nihutamine riigilt indiviidile. Seda lihtsal põhjusel: praegu on arenenud riikides (sh Eestis) kaks sotsiaalmaksu maksjat ühe pensionäri kohta. Paarikümne aasta pärast on suhe üks ühele,” lausus Arrak. Lihtsalt üks lepingupool, kelleks on praegune töötegija, on jätnud olulise lepingutingimuse täitmata – tulevased maksumaksjad sünnitamata, lisas ta. “Ja see on väga karm reaalsus,” tõdes Arrak.

Tema hinnangul tuleb kas kogu riiklik pensionisüsteem üle vaadata või – nagu ka Vitsur rõhutas – hakata rohkem säästma ja seda just II ja III sambasse. “Pensionile mineku ametlik iga ilmselt kaob üldse, nii nagu ka riigipension kui vanaduspõlve kindlustava süsteemi toimemehhanism. Mingi abirahasüsteem ilmselt jääb, aga mitte praegune solidaarne süsteem,” märkis Arrak.

Rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ei hakkaks seda süsteemi niimoodi paugupealt ellu viima, sest ka sellel süsteemil on omad miinused.  2% + 4% süsteemi loomisel eeldati tema sõnul, et üle poolte inimestest, kellel on võimalus vabalt ühineda II pensionisambaga, seda ka teevad. “Paraku juhtus nii, et seda on teinud peaaegu kõik. Praegu on liitunud umbes 650 000 inimest, sellega pikenes aeg, millal riigil tuleb esimese samba pensionikulusid täiendavalt rahastada, ning teisest küljest suurenes defitsiit, mis esimeses sambas on ehk suurem, kui me arvasime, et see tuleb,” selgitas Nestor.

Sotsiaaldemokraadist veteranpoliitiku sõnul on 3% + 6% süsteemi miinuseks see, et pikemas perspektiivis ka selle defitsiit suureneb.

3% + 6% süsteemi hind ligi miljonit eurot. Swed­bank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimees Loit Linnupõld toob oma välja, et arvestades 6% sissemakset, oleks riigi panus II sambasse sel aastal 178 miljoni euro asemel 267 miljonit eurot. Linnupõllu sõnul oleks aga täiendavast sissemaksest abi. “3 protsendipunkti võrra suurenenud sissemakse võiks olenevalt eelduseks võetud tootlusest anda 45aastase kogumisperioodi juures inimesele pensionipõlveks juurde umbes 10% asendusmäära (asendusmäär = pensioni suurus / viimane palk).”

Linnupõllu sõnul tehakse praegu Euroopas juba esimesi katsetusi vabatahtlike täiendavate sissemaksetega II sambasse. “Leedus on lõppjärgus seadusemuudatus, mille kohaselt võimaldatakse inimestel alates 2014. aastast teha II sambasse vabatahtlikult 1% suurune täiendav sissemakse, millele riik lisab omalt poolt 1% riigi keskmisest palgast. Slovakkias lubati samuti vabatahtlikud sissemaksed II sambasse ning riik pakub omalt poolt kuni 2% sissemaksele maksusoodustust,” märkis Linnupõld, kuid lisas, et paraku nullitakse täiendavate sissemaksete efekt teiste meetoditega, sest kummagi riigi peamine eesmärk ei ole suurendada tuleviku pensione, vaid vähendada praegust riigieelarve defitsiiti.

Mõis pooldab II samba uuendamist. Ettevõtja Jüri Mõis märkis, et ta ei tea veel täpselt, kuidas ta endale muretu pensionipõlve kindlustab. “Mul ei ole palju riigipensioni loota. Mul on III pensionisammas, see küll reaalselt ei tööta. Kui sa tahad kogu raha välja võtta, siis pensioni saamist seal ei mängi välja,” lausus ta.

Küsimusele, kas üldse peaks pensionisüsteemi muutma, vastas Mõis, et 2% + 4% ei ole vana süsteem, aga kui on võimalik muuta, siis 3% + 6% on kindlasti parem. “Ma ei ole töökindlat süsteemi enda jaoks leiutanud. Mul ei ole veel selge, mis moodi ma pensionipõlves iseennast finantseerin,” lausus Mõis.

 

 Üks küsimus

Kas 3% + 6% süsteem oleks mõistlik?

Indrek Holst, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimeesÜhelt poolt on see mõistlik, kuna kaasab süsteemi (tulevaste pensionide katteks) rohkem raha. Kui analüüsime pensionide finantseerimisallikaid, siis ainuke mõeldav ja teostatav on ette finantseerimine. Järelfinantseerimine pole mõeldav ning jooksva finantseerimise riske on pea võimatu muuta.Oleme oma uuringus jõudnud järelduseni, et keskmiselt 65% asendusmääraga pensioni täitmiseks vajaks Eesti tervikuna II ja III samba varasid tulevikus tänastes hindades umbes 30 miljardit eurot. II sammas suudab sellest katta umbes 12 miljardit eurot, ülejäänud peaks tulema mujalt, sh III sambast. Tuleb nõustuda, et pensioni finantseerimise probleem vajab täiendavaid lahendusi. Kuna tegemist on väga pika ja kuluka protsessiga, siis muudatustega tuleks alustada kohe.