• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
LHV majandusekspert Heido Vitsur avaldas eilses Äripäevas arvamust, et riskide maandamiseks võiks pensionikogujad kõrvale panna kümmekond protsenti sissetulekust, viidates ka värskele OECD pensionisüsteemi analüüsile. Asjatundjate hinnangul on see idee küll mõistlik, aga sellel on ka oma miinused.
Vitsur pani ette, et Eesti võiks üle minna praeguselt teise pensionisamba 2% + 4% süsteemilt 3% + 6% süsteemile.  “Selline suhteliselt väike panuse suurendamine aitaks oluliselt parandada inimeste toimetulekut vanaduses, vähendada riigi tulevikukohustusi ja suurel määral asendada praegust vägagi problemaatilist kolmandat sammast,” põhjendas ta.
Kui Äripäeva arvestuste järgi on keskmise brutopalgaga pensionikogujad kümne aasta jooksul olenevalt fondi tootlusest jõudnud praeguseks koguda 4500–5800 eurot, siis 3% + 6% makse ja masuaegsete maksete mittepeatamise korral ulatuksid parimate fondide portfellid praeguseks kümne tuhande euro juurde.
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul on Vitsuril laias laastus õigus. “Kuna riiklikud ehk solidaarsed pensionisüsteemid ei ole juba lähitulevikus jätkusuutlikud, siis on loomulik vastutuse nii-öelda nihutamine riigilt indiviidile. Seda lihtsal põhjusel: praegu on arenenud riikides (sh Eestis) kaks sotsiaalmaksu maksjat ühe pensionäri kohta. Paarikümne aasta pärast on suhe üks ühele,” lausus Arrak. Lihtsalt üks lepingupool, kelleks on praegune töötegija, on jätnud olulise lepingutingimuse täitmata – tulevased maksumaksjad sünnitamata, lisas ta. “Ja see on väga karm reaalsus,” tõdes Arrak.
 Üks küsimus
Kas 3% + 6% süsteem oleks mõistlik?
Indrek Holst, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimeesÜhelt poolt on see mõistlik, kuna kaasab süsteemi (tulevaste pensionide katteks) rohkem raha. Kui analüüsime pensionide finantseerimisallikaid, siis ainuke mõeldav ja teostatav on ette finantseerimine. Järelfinantseerimine pole mõeldav ning jooksva finantseerimise riske on pea võimatu muuta.Oleme oma uuringus jõudnud järelduseni, et keskmiselt 65% asendusmääraga pensioni täitmiseks vajaks Eesti tervikuna II ja III samba varasid tulevikus tänastes hindades umbes 30 miljardit eurot. II sammas suudab sellest katta umbes 12 miljardit eurot, ülejäänud peaks tulema mujalt, sh III sambast. Tuleb nõustuda, et pensioni finantseerimise probleem vajab täiendavaid lahendusi. Kuna tegemist on väga pika ja kuluka protsessiga, siis muudatustega tuleks alustada kohe.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele