Hobuselihaskandaal laastab Iiri linnakest
„Ole keskmes,“ ütleb Iiri linna Ballybay tunnuslause. Hobuselihaskandaal, mis on muutunud üleeuroopaliseks, ongi tõstnud linnakese tähelepanu keksmesse, ehkki lööklause loojad ilmselt päris seda ei mõelnud, kirjutab Bloomberg.
Inspektsioon leidis jaanuaris linna suurima tööandja Silvercrest Foodsi toodetud külmutatud hamburgeritest 29 protsenti hobuseliha. Suurbritannia suurim jaekaupmees Tesco lõpetas Silvercresti toodete müügi.
„See on nii väike koht ja nüüd seostavad inimesed kõikjalt meid hobuselihaga,“ ütles 40pealist veisekarja linnas pidav Evelyn Steen. „See häirib meid väga. See on kohutav.“
Eile tegi Suurbritannia toiduamet koos politseiga juhtumiga seoses läbiotsimisi Lääne-Yorkshire' ja Walesi lihatööstustes.
Iiri põllumajandusminister Simon Coveney ütles, et lisaks Iirimaale ja Suurbritanniale puudutab skandaal Poolat, Rumeeniat ja Küprost.
Kuus Prantsuse supermarketite omaniku eesotsas Carrefouriga kõrvaldasid sel nädalal müügilt mõned Findus Groupi tooted, kuna firma lasanje sisaldas hobuseliha. Tesco vabandas 11. veebruaril klientide ees, kuna ettevõtte külmutatud pitsas leiti vastavus hobuse DNA-le. Ka need tooted on valminud Finduses.
Silvercrest importis liha Poolast. Finduse tooted said liha Prantsuse firma Comigeli Luksemburgi tehasest, teatas Prantsuse tarbijapettuste vastane büroo DGCCRF. Comigeli varustas lihaga Arcadie Sud-Ouestile kuuluv Poujol. Poujol ostis külmutatud liha Küprose vahendajalt, kes ostis selle Hollandi vahendajalt, kes sai liha Rumeenia tapamajast ja lihatööstusest.
Rumeenia peaministri Victor Ponta sõnul ei ole mingeid tõendeid, et Rumeenia ettevõtted oleksid midagi valesti teinud.
Samal ajal peavad Põhja-Iirimaa piiri lähistel asuva Ballybay tuhatkond elanikku leppima üllatava tähelepanuga. Vanasti oli Ballybay hobusekaubanduse keskus. Esimese maailmasõja ajal müüs üks perekond Briti armeele kuni 300 hobust nädalas.
„Ma olen siin tegutsenud 30 aastat,“ ütles Ballybay peatänava ääres Quinni poes lihunikuametit pidav 46aastane Ciaran Traynor. „Siinsed inimesed teavad, kust meie liha tuleb. Me ütleme seda neile ja nad usaldavad meid.“
Silvercresti tehases valitseb uurimise algusest vaikus. Tootmine peatati. Mõnekümne meetri kaugusel nõjatub Läti immigrant Artis Alksnis oma poekese seina vastu ja teeb suitsu. Ta avas äri paari kuu eest.
„Kui ma seda kuulsin, siis ma arvasin, et võib-olla teeb keegi hobuseliha üle nalja,“ ütles ta. „Aga see ei ole nali. Me sõltume sellest tehasest. Seal töötab palju inimesi. Äri on vaikne ja kui see jääbki kinni, on see linnale väga halb.“