Saksamaa on jäänud ohtlikult loorberitele puhkama

Saksamaale edu taganud reformide kümnenda aastapäeva lähenedes on hakanud väike, kuid häälekas poliitikute, ärimeeste ja analüütikute seltskond lööma häirekella, kuna nemad näevad, et ohtlik enese poliitikaga rahulolu paneb varasemad edusammud ohtu.

Mõned ütlevad, et Saksamaast saab veel aastakümne jooksul taas Euroopa haige majandus, kui liidukantsler Angela Merkel ei võta ette enamat, et viia edasi eelkäija Gerhard Schröderi reforme, millest viimane teavitas parlamenti 14. märtsil 2003.

Lõuna-Euroopa riigid on võtnud ette sügavaid strukturaalseid reforme vastusena eurokriisile. Saksamaa konkurentsivõimet ohustavad tõusvad palgad, kasvavad energiakulud ja riigi suuremas rollis majanduses, mis peletavad investeeringud minema.

2005. aastast võimul olnud Merkeli kriitikud süüdistavad liidukantslerit selles, et ta ei ole ette võtnud midagi märkimisväärset raske demograafilise olukorra lahendamiseks, et ta ei ole agressiivsemalt tegelnud keeruka maksurežiimi reformimise ega haridussüsteemi reformidega, mis toodab liiga vähe haritud töötajaid.

„Keegi ei tea, mis toimub viie või kümne aasta pärast, kuid on tõenäoline, et Saksamaa satub taas raskustesse, kui uusi reforme kiiresti ellu ei viida,“ ütles oma nime kandva ärikonsultatsioonifirma asutaja Roland Berger. „Me riskime konkurentsivõime kaotamisega. Viie aasta jooksul ei ole tööjõuturu osas toimunud mitte midagi. Tänane ja sellele eelnev valitsus on saanud tulu Schröderi reformidest ja muutnud enesega rahulolevaks.“

Keegi ei usu, et Saksamaa muutub üleöö Kreekaks. Schröderi reformid, mis alandasid makse, liitsid töötu abiraha ja sotsiaaltoetused, tõstsid tööjõuturu paindlikkust ajutise värbamise piirangute kaotamisega, avaldavad veel aastaid mõju.

Saksamaa teised tugevused – tööstusbaas, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustikud, kutseharidussüsteem ja sotsiaalpartnerlus – annavad edumaa Prantsusmaa ja Itaalia ees. Mõned analüütikud argumenteerivad, et Saksamaa on oma partneritest reformidega nii ees, et võib rahulikult võtta ja hakata maksma töötajatele kõrgemaid palku. Saksamaal on valitsenud aastakümnepikkune palgastagnatsioon. Teised aga ütlevad, et faktidele tuginedes kaotab Saksmaa äritegevuse asukohana konkurentsivõimet, kuna Hispaanias ja teistes maades on toimumas valusad reformid ja palgad langenud, mis muudab need maad atraktiivsemateks.

OECD andmetel on viie aastaga kasvanud tööjõuühikukulud Saksmaal 11,6 protsenti ehk sama palju, kui Itaalias või Prantsusmaal, kuid Hispaanias on langenud 0,6 protsenti. Saksamaa tööstussektoris ei ole produktiivsus kasvanud vahemikus 2007-2011. Hispaanias kasvas see 2,4 protsenti.

Hispaania valitsuse elluviidud tööjõuturureformid, mis lubavad ettevõtetel kergemini kärpida palka või tööaega, avaldavad juba mõju autotööstusele. Kuus autotootjat 11, kes tegutsevad Hispaanias, sealhulgas Volkswagen, on viimastel kuudel andnud teada tegevuse laiendamistest Hispaanias.

Läinud kuul Bundesbanki avaldatud numbrite kohaselt langesid Saksmaale tehtud otseinvesteeringud mullu esmakordselt kaheksa aasta jooksul. Otseinvesteeringud võivad olla kõikuvad ning neid on raske lahti mõtestada, kuid kindlustusgigant Allianz usub, et see peegeldab Merkeli juhitaval Saksmaal halvenevat ärikliimat.

Saksamaa suured infrastruktuuriprojektid, nagu Saksamaa elektrivõrgu moderniseerimine või uue raudteejaama ehitus Stuttgartis, toppavad. See peletab eemale erasektori investeeringuid.

OECD eelmisel kuul avaldatud kasvuraportist selgub, et Saksamaa on liikmesmaadest valmisolekult reformideks 28. kohal 34 riigi seas.

OECD leiab, et Saksamaa hädades on süüdi maksusüsteem, mis karistab tööhõivet, eliidi suhtes kaldu haridussüsteem, ülereguleeritud teenuste sektor ja võimetus tegeleda Saksamaa demograafilise olukorraga, näiteks meelitades rohkem naisi tööjõuridadesse.

Selle asemel on Merkeli valitsus suurendanud sotsiaalabiprogramme nagu Betreuungsgeld, mis tõstis lastega kodus olevate vanemate abiraha.

„Minu suurim mure on see, et me pöördume ära reformidest, mis on olulised ja hädavajalikud, kuna kujutame endale ette, et oleme küllalt teinud,“ ütles Schröderi valitsusele tööjõureforme ette valmistanud Hartzi komisjoni liige Hanns-Eberhard Schleyer.