Kosmilise lennuga leiutaja

Kohtume Mattias Lepaga Click & Grow tehases Hiiumaal Kärdlas. Tootmishoone pole päriselt ette­võtte oma, vaid seal tegutseb partner AS M ja P Nurst, kes on andnud nii oma ruumid kui ka tööjõu idufirma kasutusse.

Intervjuu toimub ruumis, kus on väike kooste­liin viie töölisega, ainulaadne seemnetemasin, suur hulk riiuleid kastidega, millel kirjas “Click & Grow” ning tagasihoidlik laud nelja tooliga, mis täidavad kontori rolli. Lepp istub seljaga koosteliini poole ning heidab kogu intervjuu jooksul aeg-ajalt pilke toimekate naiste poole. Justkui tahaks ta igal hetkel veenduda, et kõik on tõepoolest korras ja töötab. See on igati mõistetav, arvestades, kui pikk ja raske on olnud Click & Grow teekond sellesse hetke.

Kuid alustame algusest. Dirigeerimist õppinud Tartu noormees Mattias tegeles veel viis aastat tagasi tarkvaraarendusega ning teda paelus kosmose­tehnoloogia. USA kosmoseagentuuri ­NASA Marsi missiooni eel hakkas teda huvitama nende kasutatud taimekasvatustehnoloogia ­aeropoonika, mis seisneb selles, et taim on õhus ning selle juurtele piserdatakse toitaineid. Tarkvarahuvilisena proovis ta tehnoloogial põhinevaid seadmeid enda lõbuks ehitada. Hobiks see jäigi, kuni järjekordset hooaega alustas ettevõtluskonkurss Ajujaht, mille ideid kritiseerides otsustas Lepp, et pakub ise midagi paremat.

Suund USA turule. Nüüd tekib õigustatult küsimus, kuidas osati Rootsis toodet juba tahta, kui ette­võte oli asutatud vaid kaks aastat varem, sai tuule tiibadesse kodumaisel konkursil ning esimene lillepott alles hiljuti valminud. Lepa vastus oli lihtne: ülemaailmne meediakajastus.

Nimelt tegi ta midagi, mille kohta ta ise ütles, et ükski turundusinimene seda ilmselt kunagi ei soovitaks. Ehk siis võttis kätte ja saatis kirju ning helistas erinevatesse toimetustesse, kirjeldades oma toodet. Selle asemel, et Click & Grow’d n-ö boikoteerida, kirjutati ettevõttest mitmes väljaandes, näiteks Wired Magazine’is, Fast Companys ja isegi New York Timesis.

Idufirma võttis kohe alguses suuna ookeani taha. Lepa sõnul on Eesti turg liiga väike ning omamoodi, et siinse elaniku peal toodet testida ning selle põhjal otsuseid teha. Nii võeti väga kiiresti vaatluse alla USA turg. Tänu heale meediakajastusele oldi Click & Grow’ga tuttavad ning huvi toote vastu suur.

Positiivne tagasiside. Selle aasta kevadel postitas Click & Grow ühisrahastusplatvormile Kickstarter üleskutse toetada neid uue toote arendamisel. Kuigi platvormi peamine eesmärk on raha koguda, siis tegelikkuses arenduseks neil raha nii väga vaja ei olnudki, hoopis olulisem oli turu testimine. Test osutus äärmiselt edukaks, üleskutsele reageeris 15 000 inimest ning küsitud summa ületati kaheksakordselt. Lisaks sai firma vajalikku tagasisidet nii tootearenduseks kui ka -paranduseks.

“See andis meile selge kindluse, et inimesed tahavad seda toodet, neile meeldib see,” tõdes Lepp.

Nii tõi Click & Grow esimene poolaasta tegutsemist 120 000 euro suuruse käibe 10 000 lillepoti müügist. Mullu müüdi intelligentseid potte juba 90 000. Kasumisse küll ei jõutud, kuid arendama hakati uut toodet – intelligentset taimeaeda, millega saadi taas kinnitust, et ollakse õigel teel. Sel aastal loodetakse, et idufirma jõuab lõpuks kasumisse. Numbrit ei soovinud Lepp täpsustada, kuid käivet oodatakse 6–6,9 miljoni euro suurust. Potte loodetakse müüa juba 300 000, järgmise aasta plaan on see hulk kahekordistada.

Lillepotiga maailma muutma

Intelligentset potti ei loodud pelgalt lillede kasvatamiseks, uudse tehnoloogia abil tahetakse muuta toidutarbimist üle maailma.Ettevõtte tooteplaan näeb ette siseneda rohkem toiduvaldkonda ning oluliselt muuta inimeste toidutarbimist ja toidu kasvatamise viise.“Praegune põllumajandus on nii tagurlik ja ebaefektiivne ning palju raiskav ja saastav. Selliselt ei pea me väga kaua vastu. Seal on vaja väga tugevat alternatiivi. Ma usun, et meie tehnoloogia on selles mõttes efektiivne,” rääkis Lepp suurtest ja kogu maailma mõtteviisi muutvatest tulevikuplaanidest.Lepp näitab arvutist testtoodet, mis näeb välja nagu ülisuur lillepott. Ta nimetab seda riiuliks, mis suudab toota ühe korraliku salati päevas ehk sellest riiulist piisaks pere salativarude täitmiseks. See töötab sisuliselt samal põhimõttel nagu Click & Grow praegused tooted.“Kui vaatame, et Jaapan ostab 80% oma toidust sisse, siis ei ole küsimus toidus või ellujäämises, vaid see on riikliku julgeoleku küsimus,” ütles Lepp. “Selliseid riike on tegelikult palju ja see protsent kasvab kogu aeg. Kui sa pead 80% toidust sisse ostma, siis sa kogu aeg mõtled, mis aitaks sul seda muuta. Meie tehnoloogia on see, mis suudab Jaapanil kindlasti aidata seda probleemi lahendada.”Keeruline on, et praegu teadvustatakse seda tema hinnangul natuke ulmelisel tasemel, kuid järgmise 5–10 aastaga võib see muutuda igapäevaseks küsimuseks. Seega võime edaspidi Click & Grow’st veel palju kuulda.

 Click & Grow valib hoolikalt investoreid

Click & Grow juht Mattias Lepp leidis 2010. aasta alguses äriinglist investori WNB Project, keda soovitas talle ettevõtluskonkursil Ajujaht tema mentor Tõnis Arro.Eesti Arengufondi juht Arro ei tegelenud 2010. aastal veel mentorlusega, kuid meeste esimesest omavahelisest telefonikõnest kuuldud Lepa argumendid tekitasid Arros huvi. “Kohtumisel sain kohe aru, et tegemist on äriküpse lahendusega, mis on palju kaugemal kui tavalised Ajujahi-ideed,” lisas ta.Lepp peab paratamatuks, et füüsilise toote arendusel läheb vaja raha. Väga palju raha. Seetõttu asus ta investoreid otsima nii Eestist kui ka Skandinaaviast.Raha otsingud kandsid vilja, kui nutika lillepoti idee tekitas mitmes rahastajas huvi ja mõni andis võimalikuks koostööks ka nõusoleku. Lepa sõnul jäi lõpuks sõelale kaheksa investorit, kelle seast valiti Arro soovitatud WNB Project, mis spetsialiseerub idufirmadesse investeerimisele. “Tegelikult oleksin tahtnud ka ise investor olla, aga läksin korraks toast välja ja kui tagasi tulin, oli neil diil juba tehtud. Teine kord olen selles mõttes targem,” täpsustas Arro muiates.

Sobisid inimestena. Lepp ja WNB juht Ivar Siimar kinnitavad kui ühest suust, et koostöö alguse tingis nende hea klapp. Mõlemad peavad tähtsaks läbisaamist inimesena, sest algfaasis tehakse ohtralt ühistööd. Siimari sõnul ollakse praeguse ajani päris tihedalt ettevõtte strateegia väljatöötamise juures. WNB juhi hinnangul ei tähenda ingelinvestoriks olemine vaid finantsilist abi, vaid kindlasti veel nõustamist ja kontaktidega kaasa aitamist.Küsimuse peale, kui palju raha ja energiat on WNB praeguseks Click & Grow’sse paigutanud, vastab Siimar, et kõik on suhteline. Tema sõnul ulatub koguinvesteeringu maht 1,5 miljoni euroni, millest WNB moodustab ühe osa. Üle kolme aasta tagasi investeeris WNB lillepotte tootvasse ettevõttese 250 000 eurot, mille eest saadi 37protsendiline osalus.Kaks aastat pärast WNB-d liitus investorite ringiga Primo Holding, kes omandas kaheksaprotsendilise osaluse umbes 1,3 miljoni euroga. Primo Holdingu puhul on tegemist välisinvestoritega, kes jõudsid Click & Grow’ni firma toote kaudu ning otsustasid seetõttu ettevõttesse raha kaasata. Lisaväärtusena aitas uus rahastaja lillepotifirmal murda Venemaa turule.Lepa sõnul pole rohkem investoreid kaasatud, kuid sellegipoolest säilib jätkuv huvi. Nüüd on seatud eesmärk vaadata investeeringuid toidutootmisse ja linnafarminduse valdkonda. “Eks me seal ilmselt vajame lisaraha, sest see on nii suur ja väga palju arendust nõudev,” lisas Lepp, kelle sõnul üritatakse lisainvestoritega hakata tegelema kohe pärast uue toote müügile panekut.

Laseb rahus kasvada. Kui Click & Grow peaks kasvama suurematele investoritele piisavalt paeluvaks, siis võivad hakata nii WNB kui ka Primo Holding otsima võimalust muuta oma osalus tulutoovaks investeeringuks. “Arvame, et 5–7 aastaga oleks mõistlik ettevõttest lahkuda, enne ei ole ettevõtted tihtipeale valmis,” nentis Siimar, kelle sõnul ei tähenda see siiski, et kindlasti väljutakse ettevõttest järgneva kahe kuni nelja aasta jooksul. WNB juhi sõnul jääb oluliseks ikkagi ettevõtte areng, mis ­aitaks sellel tulevikku silmas pidades edasi minna. “Kuna oleme ingelinvestorid, siis teeme nii, kuidas pähe tuleb ja hetkel meeldib,” lisas ta.

Siimar tunnistab, et kasutab nutikaid lillepotte nii töö juures kui ka kodus. “Kuna on puhkuste aeg, siis on kastmisvaba variant ennast täiega ­õigustanud,” ütles ta ning lisas, et kingib tihti Click & Grow tooteid nii Eesti kui ka välismaa sõpradele-partneritele, kelles on lillepott tekitanud elevust ja uudishimu.

 

Mis on mis

OÜ Click & Grow

Omanikud: 54,8% Helen Rägo (Mattias Lepa elukaaslane); 37,2% Ivar Siimar ja Guido Kundla (WNB Project OÜ); 8% Primo Holding Ltd (Suurbritannia)Tegevjuht: Eva AbramTöötajaid: 10Kontorid on Tartus, Tallinnas ja Paolo Altos, USAs

Click & Grow tark lillepott töötab patareidel. Potis olevaid seemneid ümbritseb kõrgtehnoloogiline süsteem, mille abil kastetakse ja väetatakse taimi just nii palju kui vaja ning täpselt õigel ajal. Potis on taimekassett, mis meenutab põhimõttelt tavalise printeri tahmakassetti, ­ainult et tahma asemel sisaldab seemneid.

Click & Grow käive kasvas kuus korda 

tuhat eurotkäive, kasum2010: 0    –552011: 120    –1032012: 693    –155

Allikas: Click & Grow

 

Pane tähele

Kes on WNB Project OÜ taga?

Ivar SiimarGuido KundlaMargus Dintšenko

WNB Projecti teisi investeeringuid

Goliath Wind – tuule­generaatorite arendajamy!Wind – väiketuulikute tootja, arendaja ja müüjaCleveron – logistikateenuste tehnoloogia tootja, müüjaDefendec – traadita sensorvõrgu lahenduste arendajaMarinexplore – ookeanidest kogutud infol põhineva tarkvarateenuse arendajaGreen Clay – biolagunevate märklaudade tootjaSKK Sarg – täispuidust kirstude tootja ja vahendajaEDRK – Eesti e-raamatute kirjastaja ja levitaja

 

Mis on mis

Startup-kiirendi

kolmekuuline mentorlusprogramm, mille käigus on iduettevõttel võimalik kohtuda kümnete kogenud startup-ettevõtjate ja spetsialistidega. Programmi eesmärk on aidata iduettevõtteid tootearendusel, ­mentor-, kliendi- ja investorkontaktidega ning järgmise investeeringu saamisel. Üldjuhul kaasneb programmis osalemisega ka rahaline investeering ning osaluse eraldamine kiirendile. Programm lõpeb demonstratsioonipäevaga (demo day), millel osaleb palju investoreid ning mis annab võimaluse kaasata järgmine investeering. Kiirendid on rahvus­vahelised vaatamata asukohale.

Kiirendid, kus on osa­lenud Eesti idufirmad

Startup Wise Guys (Eesti)Gamefounders (Eesti)Tehnopoli Startup Inkubaator (Eesti)Startup Sauna (Soome)Startup Highway (Leedu)Seedcamp (Suurbritannia)Ignite100 (Suurbritannia)Springboard (Suurbritannia)500 Startups (USA)Techstars (USA)Angelpad (USA)Start-up Chile (Tšiili)

Allikas: Ettevõtluse Arendamise SA

 

Pane tähele

Äriingel ehk ingelinvestor

Varasema ärikogemusega ette­võtja, kel on vaba raha ja kes investeerib peamiselt ühes konkreetses valdkonnas ettevõtte algfaasi.Äriingli eesmärk on teha otse­investeeringuid alustatavatesse suure kasvupotentsiaaliga ette­võtetesse, pakkudes lisaks ­finantsinvesteeringule oma kogemusi, teadmisi, kontakte ning juhtimisoskust.

Võimalusi investorite leidmiseks

EstVCA – Eesti Riskikapitali AssotsiatsioonEstBAN – Eesti Äriinglite AssotsiatsioonEesti ArengufondEAS – Ettevõtluse Arendamise SihtasutusConnect EstoniaEBAN – Euroopa Äriinglite LiitGustHooandja (ühisrahastusplatvorm)Kickstarter (ühisrahastusplatvorm)

Allikas: Riskikapitali vikipeedia

 

Tasub teada

Ajujaht

Ettevõtluskonkurss, mis käivitati 2007. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse algatusel. Konkursi eesmärk on tõsta noorte ettevõtlusteadlikkust, luua võimalused oma äriidee testimiseks ja rakendamiseks, õpetada ettevõtte käivitamiseks vajalikke oskusi. Esimese programmi töötasid välja SEB, BDA Consulting, Connect Estonia, I­nvent Baltics ja INSEADi ülikool. Aegade jooksul on Ajujahile esitatud üle 2600 äriidee, osalenud on veidi üle 2000 meeskonna ja üle 3000 inimese. Olulisim on IT-valdkond, kuid iga aastaga on lisandunud enam noorte väljatöötatud uusi leiutisi.

Allikas: EAS, ajujaht.ee  

Kickstarter

Ühisrahastusplatvorm, mille põhimõte on aidata koguda raha projektidele, mis ei ole mujalt rahastust leidnud. Iga projekti algataja paneb paika otsitava summa ning ajapiiri, mille jooksul see soovitakse täis saada. Kui etteantud aja jooksul summat täis ei saa, jääb projekt rahastuseta. Tavaliselt pakutakse rahastajatele midagi vastu, sõltuvalt sellest, kui suur summa toetuseks anti. Näiteks Click & Grow pakkus toetajatele oma uue toote tellimusi. Mida suurem summa, seda rohkem sai kaasa erinevate taimede seemneid. Eestis tegutseb samal põhimõttel Hooandja.

Allikas: kickstarter.com