- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kadedus pole põhiõigus: jätke teiste rahakott rahule
Vastus küsimusele, kas sissetulek ja palk selle osana peaks olema avalik, saab olla nii õiguslik kui ka maailmavaateline. Kuna keegi ei keela oma tulu avaldada, puudutab konfidentsiaalsussoov neid, kes peavad avalikustamist oma õiguste riiveks.
Privaatsusõigus on iseolemise garantii, mida peetakse demokraatlikus ühiskonnas elementaarseks. Euroopa Liidu õigus peab sissetulekut üheks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstud õiguseks, mis on seotud õigusega informatsioonilisele enesemääramisele.
Erasfääris absurdne. Riigikohus on palgaandmed paigutanud eraelu kaitse alasse. Kuna õigus sissetuleku privaatsusele on põhiõigus, siis peab selle riivamiseks esinema ülekaalukas põhjus.
Avalike teenistujate puhul, kes pole palgasaajad töölepinguseaduse mõttes, võib ajendiks olla maksumaksja õigus teada saada, millele kulutatakse tema raha.
Erasfääris tegutseja palga avalikustamine ei saa Euroopa õiguse järgi üldse kõne alla tulla. Ma ei näe mitte ühtegi privaatsusõiguse piiramist õigustavat põhiseaduslikku väärtust. Kadedus, uudishimu või teiste jälgimise soov pole põhiseaduslikud õigused.
Palkade avalikustamise pooldajad on viidanud ka tööturu läbipaistvuse vajadusele, unustades, et tööleping on tavapärane võlaõiguslik tehing, kus hinnas lepitakse kokku kahepoolselt, tulenevalt töötaja vajalikkusest ja turuväärtusest. Vahetegemine jääb arusaamatuks, kuna muude tsiviilõiguslike lepingute puhul konfidentsiaalsusküsimus ei tõstatu. Kõigi tehingute tingimuste avalikustamine tähendaks ärisaladuse elimineerimist, mis lõpetaks vaba konkurentsi ja tsiviilkäibe.
Privaatsuse kaitse suunas. Meile on sümptomaatiline kergekäeline loobumine kodaniku põhiõigustest, mis on avanud potentsiaali uuteks põhiõiguste rikkumisteks. Järgmiseks sihtmärgiks võib “läbipaistvuse” ettekäändel saada näiteks pangaarvete või investeeringute avalikustamine.
Pigem tuleks liikuda privaatsuse kaitse suunas ja kaotada tänini kehtiv diskrimineerimine sotsiaalse ja majandusliku staatuse pinnalt, mille ilming on see, et palgatulu ja tulumaksuga maksustatav tulu on põhjendatult salastatud, ent äriregistri süsteem võimaldab miskipärast avalikustada dividenditulu, mis peaks evima täpselt samasugust kaitset.
Üldse, igaüks võiks tegelda oma asjadega ning tuleks lõpetada võõras taskus sorimine.
Leon Glikman esineb Äripäeva Palgafoorumil 17.10
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele