• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,67%45 608,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,67%45 608,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 09.10.13, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kadedus pole põhiõigus: jätke teiste rahakott rahule

Vastus küsimusele, kas sissetulek ja palk selle osana peaks olema avalik, saab olla nii ­õiguslik kui ka maailmavaateline. Kuna keegi ei keela oma tulu avaldada, puudutab konfidentsiaalsussoov neid, kes peavad avalikustamist oma õiguste riiveks.
Privaatsusõigus on iseolemise garantii, mida peetakse demokraatlikus ühiskonnas elementaarseks. Euroopa Liidu ­õigus peab sissetulekut üheks Euroopa inimõiguste ja põhi­vabaduste kaitse konventsiooniga kaitstud õiguseks, mis on seotud õigusega informatsioonilisele enesemääramisele.
Erasfääris absurdne. Riigi­kohus on palgaandmed paigutanud eraelu kaitse alasse. Kuna õigus sissetuleku privaatsusele on põhiõigus, siis peab selle riivamiseks esinema ülekaalukas põhjus.
Avalike teenistujate puhul, kes pole palgasaajad töölepinguseaduse mõttes, võib ajendiks olla maksumaksja ­õigus teada saada, millele kulutatakse tema raha.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erasfääris tegutseja palga avalikustamine ei saa Euroopa õiguse järgi üldse kõne alla tulla. Ma ei näe mitte ühtegi privaatsusõiguse piiramist õigustavat põhiseaduslikku väärtust. Kadedus, uudishimu või teiste jälgimise soov pole põhiseaduslikud õigused.
Palkade avalikustamise pooldajad on viidanud ka tööturu läbipaistvuse vajadusele, unustades, et tööleping on tavapärane võlaõiguslik tehing, kus hinnas lepitakse kokku kahepoolselt, tulenevalt töötaja vajalikkusest ja turuväärtusest. Vahetegemine jääb arusaamatuks, kuna muude tsiviilõiguslike lepingute puhul konfidentsiaalsusküsimus ei tõstatu. Kõigi tehingute tingimuste avalikustamine tähendaks ärisaladuse elimineerimist, mis lõpetaks vaba konkurentsi ja tsiviilkäibe.
Privaatsuse kaitse suunas. Meile on sümptomaatiline kerge­käeline loobumine kodaniku põhiõigustest, mis  on avanud potentsiaali uuteks põhi­õiguste rikkumisteks. Järgmiseks sihtmärgiks võib “läbipaistvuse” ettekäändel saada näiteks pangaarvete või investeeringute avalikustamine.
Pigem tuleks liikuda privaatsuse kaitse suunas ja kaotada tänini kehtiv diskrimineerimine sotsiaalse ja majandusliku staatuse pinnalt, mille ilming on see, et palgatulu ja tulumaksuga maksustatav tulu on põhjendatult salastatud, ent äriregistri süsteem võimaldab miskipärast avalikustada dividenditulu, mis peaks evima täpselt samasugust kaitset.
Üldse, igaüks võiks tegelda oma asjadega ning tuleks lõpetada võõras taskus sorimine.
Leon Glikman esineb Äripäeva Palgafoorumil 17.10

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele