Heade loomaarstide puudumine hakkab loomapidamist pärssima

ASi Magnum Veterinaaria juhataja Aare-Laidar Laos ütles, et nende ettevõtte eelkäija alustas tegevust 1948. aasta jaanuaris veterinaar-zootehnilise varustuskontori Zoovetvaru nime all.

"Nüüdseks on Magnum Veterinaaria kasvanud Baltikumi veterinaarravimituru liidrer - meilt saavad ravimeid tellida apteegid, loomakliinikud ja ka litsentsi omavad loomaarstid," selgitas ta. "Meie peamised tooterühmad on veterinaarravimid ja vaktsiinid, söödad põllumajandusloomadele ning lemmikloomatoidud ja -tarbed, analüsaatorid ja instrumendid veterinaarkliinikutele, desinfitseerimisvahendid ning aktsiisivaba piiritus."

Laos lisas, et nende põhilised kliendid on veterinaarkliinikud, loomaarstid, põllumajandusettevõtted ja lemmikloomapoed.

"Me teeme koostööd 88 tugeva ja konkurentsivõimelise hankijaga üle maailma ning meie tooteportfelli kuuluvad eranditult kvaliteetsed kaubamärgid," ütles Irval.

2012. ja 2013.aastal alustas ettevõte koostööd mitme tarnijaga, kes pakuvad loomaarstile ja loomakasvatajale uuenduslikke lähenemisi ja lahendusi - Alta Genetics, Dinamica Generale, VAS, BCF Technology Ltd jt.

OÜ Mahefarm juhatuse liige Raivo Õisma ütles, et tema ettevõte tegeleb lambakasvatusega ning kuna lammas on väga tundlik loom, sõltub selle äri õnnestumine suures osas karja tervisest.

"Mida suuremaks kari kasvab, seda enam suurenevad ka terviseriskid," kinnitas ta. "Seda suurem on ka vajadus operatiivseks ja õigeks karja seisundi hinnanguks."

Veterinaari abi läheb vaja Õisma sõnul vaja regulaarselt.

"Paraku on väikemäletsejate veterinaare on Eestis mõned üksikud," ütles ta. "Samas ei ole ka karjasid, mis suudaks ja peaks üksi veterinaari palgal pidama." Õisma märkis, et üld- ja lemmiklooma veterinaaridest lambakasvatajal abi ei ole. "See on üks teguritest, mis pidurdab lambakasvatuse arengu Eestis," on ta veendunud.

Heli Varik OÜst Rannaküla Tall ütleb, et hobusekasvatus on nii spetsiifiline ja vähetasuv eriala, et poleks mõeldavgi endale veterinaari palgata ja tavalised veterinaararstid ei tea hobusest mitte midagi.

"Arvan, et vabariigis on alla kümne hobustega tegeleva veterinaararsti, kelle poole hobusekasvatajad saavad hädas pöörduda," nentis ta. "Mina kasutan Tiit Siiboja, Ulvi Martini ja Ulrika Tuppitsa teenuseid ning sageli piisab telefonitsi nõu küsimisest."

Varik jutustas, kuidas kunagi päästis Ulvi Martin ühe ta mära ja ka varsa elu, kuna võttis telefoni kella kahe paiku öösel vastu. "Nimelt oli varss sündides vales asendis ja hobuse puhul käib kõik nii kiiresti, et ükski veterinaar ei jõuaks õigeks ajaks kohale," rääkis ta. "Ta õpetas mind telefoni teel, kuidas varss õigesse asendisse pöörata ja kõik läks hästi."

Varik meenutas ka, kuidas kunagi käis ka Tiit Siiboja ühe varsa silmalaugu öösel kell kolm prožektorivalgel õmblemas - hommikuks oleks haav juba vana olnud ja õmblemise tulemus kaheldava väärtusega. Ta lisab veel, et kui hobuse müügil nõutakse röntgenipilte, käib ta neid reeglina tegemas Maaülikooli suurloomakliinikus.

OÜ Kehtna Mõisa juhatuse esimees Märt Riisenbergi sõnul vajab veterinaararsti teenust iga loomakasvataja hetkest, kui tal on kas või üks loom.

"Meil on veiseid üle tuhande - lehmad ja noorkari," täpsustas ta, lisades et veterinaararsti palkamiseks on neil siiski liiga vähe loomi, arst poleks koormatud ning vähese koormusega arstile ei saa vähe palka maksta, sest veterinaararstide palgad on kõrged. "Selle tõttu ostame veterinaararsti teenust," märkis ta. "Arvan, et arsti palkamiseks oleks vajalik vähemalt tuhat lüpsilehma pluss veel noorkari."

Riisenberg rääkis, et kõik see kehtib, kui veterinaararst teeb ainult veterinaararsti tööd. "Kui ta tegeleb arsti töö kõrvalt ka muud töödega, nagu näiteks veiste seemendamine, sõrgade värkimine jne, siis võib veterinaararsti palgata ka väiksema koormusega kui tuhat lehma," kinnitas ta, lisades et kõik oleneb kokkulepetest.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor