Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heade loomaarstide puudumine hakkab loomapidamist pärssima
Veterinaarfirmadel on käed-jalad tööd täis, sest iga loomakasvatusega seotud ettevõte vajab mingil hetkel loomaarsti teenust või ravimeid, samas - pädevaid loomatohtreid meil napib.
ASi Magnum Veterinaaria juhataja Aare-Laidar Laos ütles, et nende ettevõtte eelkäija alustas tegevust 1948. aasta jaanuaris veterinaar-zootehnilise varustuskontori Zoovetvaru nime all.
"Nüüdseks on Magnum Veterinaaria kasvanud Baltikumi veterinaarravimituru liidrer - meilt saavad ravimeid tellida apteegid, loomakliinikud ja ka litsentsi omavad loomaarstid," selgitas ta. "Meie peamised tooterühmad on veterinaarravimid ja vaktsiinid, söödad põllumajandusloomadele ning lemmikloomatoidud ja -tarbed, analüsaatorid ja instrumendid veterinaarkliinikutele, desinfitseerimisvahendid ning aktsiisivaba piiritus."
Laos lisas, et nende põhilised kliendid on veterinaarkliinikud, loomaarstid, põllumajandusettevõtted ja lemmikloomapoed.
AS Remedium tegevjuhi Sivar Irvali sõnul on 1992.aastal asutatud ettevõte erakapitalile kuuluv, kiirelt arenev, innovaatiline ja elujõuline.
Irval märkis, et täna tegutsetakse viies valdkonnas. "Esiteks veterinaaria ehk vaktsiinide ja ravimite hulgimüük," ütleb ta. "Siis loomakasvatus - söötade, söödalisandite, kemikaalide, hügieenitoodete ja veiste sperma hulgimüük; tarkvaralahenduste ja täppisöötmistehnoloogia vahendamine."
Kolmanda tegevusena toob Irval välja piimatootjate nõustamise, mis kujutab endast haiguste ennetamist, raviskeemide koostamist, taastootmis- ja söötmis- ja pidamisstrateegia väljatöötamist.
"Neljandaks on kalakasvatus ehk söötade, seadmete, kemikaalide, ravimite hulgimüük ja nõustamine," ütleb ta. "Ja viiendaks lemmikloomakaubad - koeratoidu ja toidulisandite müük loomakliinikutele ja lemmikloomaomanikele."
Irval lisab, et veterinaaria- ja loomakasvatusvaldkond on nende jaoks kõige laiaulatuslikuma suunitlusega.
Irvali sõnul katab terviklahenduste väljatöötamine kogu loomakasvatusvaldkonna spektri, alates vajaduste kaardistamisest kuni lisaväärtuste loomiseni välja.
"Terviklahenduse tähendus on farmide lõikes äärmiselt erinev, kuid tehes oma klientidega tihedat koostööd, saab iga piimafarm valida endale sobivaima lahenduse," kinnitas ta.
Irval ütles, et nende ettevõtte veterinaaria- ja loomakasvatusvaldkond jaguneb kolmeks projektiks: haiguste ennetamine ja ravi, veiste söötmine ja pidamine ning AltaEesti taastootmisprogramm. "Neist igaüks vaatleb vastavat valdkonda piimafarmis," kinnitas ta, lisades et nende kolme projekti kombinatsioon vaatleb tervikuna kõiki olulisi aspekte piimafarmi juhtimises, mis otseselt mõjutavad ettevõtte efektiivsust.
"Me teeme koostööd 88 tugeva ja konkurentsivõimelise hankijaga üle maailma ning meie tooteportfelli kuuluvad eranditult kvaliteetsed kaubamärgid," ütles Irval.
2012. ja 2013.aastal alustas ettevõte koostööd mitme tarnijaga, kes pakuvad loomaarstile ja loomakasvatajale uuenduslikke lähenemisi ja lahendusi - Alta Genetics, Dinamica Generale, VAS, BCF Technology Ltd jt.
OÜ Mahefarm juhatuse liige Raivo Õisma ütles, et tema ettevõte tegeleb lambakasvatusega ning kuna lammas on väga tundlik loom, sõltub selle äri õnnestumine suures osas karja tervisest.
"Mida suuremaks kari kasvab, seda enam suurenevad ka terviseriskid," kinnitas ta. "Seda suurem on ka vajadus operatiivseks ja õigeks karja seisundi hinnanguks."
Veterinaari abi läheb vaja Õisma sõnul vaja regulaarselt.
"Paraku on väikemäletsejate veterinaare on Eestis mõned üksikud," ütles ta. "Samas ei ole ka karjasid, mis suudaks ja peaks üksi veterinaari palgal pidama." Õisma märkis, et üld- ja lemmiklooma veterinaaridest lambakasvatajal abi ei ole. "See on üks teguritest, mis pidurdab lambakasvatuse arengu Eestis," on ta veendunud.
Heli Varik OÜst Rannaküla Tall ütleb, et hobusekasvatus on nii spetsiifiline ja vähetasuv eriala, et poleks mõeldavgi endale veterinaari palgata ja tavalised veterinaararstid ei tea hobusest mitte midagi.
"Arvan, et vabariigis on alla kümne hobustega tegeleva veterinaararsti, kelle poole hobusekasvatajad saavad hädas pöörduda," nentis ta. "Mina kasutan Tiit Siiboja, Ulvi Martini ja Ulrika Tuppitsa teenuseid ning sageli piisab telefonitsi nõu küsimisest."
Varik jutustas, kuidas kunagi päästis Ulvi Martin ühe ta mära ja ka varsa elu, kuna võttis telefoni kella kahe paiku öösel vastu. "Nimelt oli varss sündides vales asendis ja hobuse puhul käib kõik nii kiiresti, et ükski veterinaar ei jõuaks õigeks ajaks kohale," rääkis ta. "Ta õpetas mind telefoni teel, kuidas varss õigesse asendisse pöörata ja kõik läks hästi."
Varik meenutas ka, kuidas kunagi käis ka Tiit Siiboja ühe varsa silmalaugu öösel kell kolm prožektorivalgel õmblemas - hommikuks oleks haav juba vana olnud ja õmblemise tulemus kaheldava väärtusega. Ta lisab veel, et kui hobuse müügil nõutakse röntgenipilte, käib ta neid reeglina tegemas Maaülikooli suurloomakliinikus.
OÜ Kehtna Mõisa juhatuse esimees Märt Riisenbergi sõnul vajab veterinaararsti teenust iga loomakasvataja hetkest, kui tal on kas või üks loom.
"Meil on veiseid üle tuhande - lehmad ja noorkari," täpsustas ta, lisades et veterinaararsti palkamiseks on neil siiski liiga vähe loomi, arst poleks koormatud ning vähese koormusega arstile ei saa vähe palka maksta, sest veterinaararstide palgad on kõrged. "Selle tõttu ostame veterinaararsti teenust," märkis ta. "Arvan, et arsti palkamiseks oleks vajalik vähemalt tuhat lüpsilehma pluss veel noorkari."
Riisenberg rääkis, et kõik see kehtib, kui veterinaararst teeb ainult veterinaararsti tööd. "Kui ta tegeleb arsti töö kõrvalt ka muud töödega, nagu näiteks veiste seemendamine, sõrgade värkimine jne, siis võib veterinaararsti palgata ka väiksema koormusega kui tuhat lehma," kinnitas ta, lisades et kõik oleneb kokkulepetest.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.