• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaemüük jätkab stabiilse kasvuga

    Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 378,9 miljonit eurot, seega jäi septembris kauplustesse ligi 295 eurot elaniku kohta.

    Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%.
    Statistikaamet teatab, et kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset viieprotsendilist kasvu.
    Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 11%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel.
    Enim suurenes jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga kolmveerandi võrra (76%). Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike – tänavu septembris oli see 1,8%.
    Keskmisest enam suurenes jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 18%), posti või interneti teel (kasv 16%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 13%).
    Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimased kaks kuud olnud küllaltki stabiilne. Sarnaselt augustile suurenes ka septembris nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%.
    Mootorikütuse jaemüük jäi 2012. aasta septembriga võrreldes samale tasemele.
    Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2013. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.
    Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 451,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. 2012. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 7%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Pikk koroona kurnab ning nõuab haiglatelt jõudu ja raha
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.
Kui ühest otsast täituvad haiglad ühe enamate koroonahaigusega patsientidega, nõuab läbipõdejaid hiljem saatev niinimetatud pikk COVID haigla teises osakonnas üha suuremat aja-, raha- ja personaliressurssi, kirjutavad Meditsiiniuudised.