Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kuna suurenenud reaalpalk hoiab jaemüügi kasvu üleval, siis ei ole viimaste kuude 5% kasv midagi üllatavat.
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
Inflatsiooni taandumine ja nominaalpalga kasvu kiirenemine on suurendanud elanike ostujõudu ning hoidnud sellega jaemüügi stabiilset kasvu. Seetõttu ei ole viimastel kuudel 5% juures kasvanud jaemüügis midagi üllatavat. Juba kolmandat kuud järjest kasvas septembris kiiresti majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide jaemüük (18%) ning septembris kiirenes ka toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv (19%).
Enam kui 40% kogu jaemüügist annavad supermarketid. Samas on nende jaemüügi kasv aeglustunud vaid 1%-ni. Supermarketite jaemüügis on toidukaupade osakaal järk-järgult suurenenud ning ulatub praeguseks ligikaudu 85%-ni. Septembris mootorikütuse jaemüük pidurdus ning juba alates juunist on languses ka mootorikütuse jaemüüjate müügitulu. Üheks põhjuseks saab siin välja tuua mootorikütuse hinnalanguse. Näiteks vähenes septembris mootorikütuse hind aastases võrdluses 6,5%. Mootorikütuse jaemüüjate lisatav juurdehindlus on jaemüügis üks madalamaid ning see ei ole ka kompenseerinud maailmaturu toornafta ja mootorikütuse hinnalangust.
Eesti tarbijate kindlustunne on alates maikuust siiski mõnevõrra halvenenud. Kuigi ootused majandusolukorra paranemise suhteson viimasel paaril kuul paranenud, on tarbijate hinnangud hinnatõusu suhtes pessimistlikumad. Olenemata sellest, et maailmaturu hinnasurve väheneb ning järgmisel aastal taandub selle aasta kiire elektri hinnatõus tarbijakorvist välja. Vaatamata oodatavale hinnakasvu aeglustumisele, on koos kütteperiooditulekuga suurenemas elanike eluasemekulutused, mis jätavad vähem raha tarbimiseks jaekaubanduses. Kuigi palgad kasvavad kiiresti, väheneb pikemas perspektiivis koos tööhõive kasvu aeglustumisega ka tarbimise juurdekasv, mis võib avaldada mõju ka jaemüügi kasvule.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!