Aasiat ähvardab kookospähklikriis

Aasiat võib tabada esmapilgul suhteliselt kummaline probleem, mis kasvas üles II maailmasõja järgsetel aastatel: istutatud kookospalmide saagikus nimelt väheneb nende vanuse tõttu.

Aasia-Vahemere regioon toodab enam kui 90% maailma kookospähkli toodetest, sh kookosvett, -õli ja -piima, aga samuti ka ehituses kasutavaid palke. Globaalne nõudlus kookostoodete järgi kasvab enam kui 10% aastas, vahendab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

Kookospalmid saavutavad oma tippsaagikuse, mis on 400 kookospähklit aastas, 10-30 aastaselt. Paljud regiooni kookospalmid istutati aga peale II maailmasõda ning nende saagikus on langemas, märkis FAO.

“Aasia ja Vahemere regiooni vananevad kookospalmid ei suuda kasvava nõudlusega sammu pidada,” ütles FAO peasekretäri assistent ja regionaalne esindaja Hiroyuki Konuma teadaandes.

Kookospähklid aga on suur äri: Filipiinidel on näiteks kookosõli üks suurimaid ekspordiartikleid. Jaanuari-juuli perioodil eksporditud kookosest tehtud tarbekaupade väärtus oli umbes 918,4 miljonit dollarit. Koguekspordi maht on aga 30,42 miljardit dollarit.

“Maailmas laineid lööv tervisetrend kasvatab stabiilselt nõudlust kookosest tehtud toodete järele,” märkis Euromonitori analüütik Simone Baroke. Tema sõnul on kookospähklite rasvasisaldus märkimisväärselt väiksem, kui teistel pähklitel ning nende peamine rasvhapete komponent on lauriinhape, mis aitab tõsta “hea” kolesterooli taset, muutes selle südamesõbralikuks.

Baroke ootuste kohaselt kasvab aastatel nõudlus kookose järele aastatel 2012-2017 25%.

Vananevate puude taasistutamine aitab toime tulla kasvava nõudlusega, kuid seda takistab tööstuse killustatus. Enamus kookospalmide kasvatatest on nimelt väikefarmerid, kes on äärmiselt vaesed. Seega kui nad ka tahaksid puid asendada, siis neil pole selleks raha. Valitsus on küll algatanud programmi uute kookosplamide istutamiseks, kuid farmerid ei usalda valitsust.