7. november 2013 kell 21:00

Baltika kahjum tuli üllatusena

Baltika, kellelt LHV ootas nullkasumit ja Swed­bank 0,4 miljoni eurost puhaskahjumit, teatas oodatust suuremast kolmanda kvartali kahjumist. Siiski ei tohiks ilmast ja kasvanud konkurentsist ning rubla nõrgenemisest tingitud tulemus lüüa uppi Baltika kasvuplaane.

Kolmandas kvartalis müük vähenes ning Baltika sai 784 000 euro suuruse puhaskahjumi, kirjutas ettevõte börsiteates.

Emaettevõtja osa puhaskahjumist oli 784 000 eurot, võrreldes mulluse 201 000eurose kasumiga. Koondkahjumi emaettevõtja osa oli 819 000 eurot, võrreledes mulluse 329 000 eurose kasumiga. Käive vähenes 14,3 miljonilt eurolt 14,2 miljonile eurole.

Analüütikud ootasid paremat tulemust. “Ootasime imeväikest kahjumit, kuid Baltika tulemus oli pettumus,” ütles LHV pangas Baltikat analüüsiv Shana Gavron. “Valdavalt tuli see madalamast brutokasumimarginaalist, mille ettevõte pani ebasoovitavate ilmastikuolude ja kõrgemate jaotuskulude süüks.”

Bank Finasta analüütik Tadas Povilauskas märkis, et kuised müügitulemused olid küll teada ja viitasid võimalikule nõrgale kasumlikkusele, kuid Baltikale oli see tõeliselt halb tulemus. “Kuigi me ei ole prognoosinud Baltika finantstulemusi, ei meeldi meile kasumiaruande alumine rida,” ütles Povilauskas. “On peaaegu täiesti selge, et 0,8 miljoni eurost 2013. aasta kasumiprognoosi ei täideta, arvestades juba oktoobri tulemusi,” jätkas ta.

“Ma olen nõus, et soojem ilm oli Baltimaade kehva jaemüügi põhjus, kuid arvan, et ka kasvav konkurents rõivaturul seoses H&Mi tulekuga ja Apranga jätk kasv on avaldanud ka Baltikale (Montonile ja Mosaicile) mõju,” ütles ta. “Seega on Baltikal väga raske kasvatada lähikvartalitel müügitulu kiiremini Balti turust. Oleme jäänud Baltika suhtes ettevaatlikuks ega kipu klientidele seda praegu investeerimisideena soovitama.”

Kasumihoiatus. Ehkki oktoobris taastus pärast kahte nõrka müügikuud grupi müügikasv, ei vastanud see täies mahus juhtkonna ootustele.

Neljanda kvartali prognoositust nõrgem algus võib seada ohtu ettevõtte 1. oktoobril avaldatud 2013. aasta finantseesmärkide täitmise. Selle aasta kõikuv müük koos majanduse ebakindlusega on teinud lähituleviku prognoosimise keerulisemaks.

“Aasta lõpetame kasumis,” ütles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder eile Rocca al Mare keskuses uue kontseptsiooniga Baltmani ateljee-poes pressikonverentsil, kuhu teisi meediaväljaannete esindajaid peale Äripäeva kohale ei ilmunud. “November on alanud hästi,” ütles ta.

Kui analüütikute sõnul on H&Mi tulek Eestisse mõjutanud ka Baltika tulemusi, siis Milderi sõnul pole nad H&Mi tõttu oma hindu muutnud.

“Baltika ei ole H&Mi tuleku tõttu toodete hindu alla lasknud,” ütles Milder. “H&M ei ole ka siin suurim konkurent Zarale, vaid pigem Reservedile, kes juba enne H&Mi tulekut lubas Baltimaades hinnad 20% alla lasta. Nemad on muutnud oma hinnastmiskontseptsiooni.”

Baltika finantsdirektor Maigi Pärnik-Pernik ütles, et kuna ilm oli soojem, ei läinud uus hooajakaup kohe müügiks ja suurema osakaaluga oli müügis allahinnatud lõppeva hooaja kaup.

Investeerimisfoorumis õhku visatud küsimusele, et miks on Baltikal Pärnus umbes kaheksa poodi ja Helsingis null, vastas Milder, et kunagi oli Baltika Skandinaavias kohal ja Stockholmis oli isegi kolm poodi. Paraku võttis ettevõte arengul suuna Kesk- ja Ida-Euroopale ja kõik kõrvalised tegevused lõpetati. Skandinaavias püütakse müüa teiste müügikanalite kaudu, näiteks hulgimüügi ja frantsiisi teel.

“Ma ei välista, et oleme 3–5 aasta perspektiivis Soomes,” ütles Milder. “Meil on hea koostöö Rocca al Mare keskuse omaniku Cityconiga, kellel on Soomes ja Rootsis kaubanduskeskused. Võimalik, et Citycon on huvitatud aitama meil leida frantsiisipartnerit, kes seal poed avaks. Ise püüame laieneda vähem kapitalimahukalt. Aga Soome majanduse olukord on praegu nii, nagu ta on.”

Müük kukkus kõigil turgudel. Tavapärasest märksa soojem ilm ­augustis ja septembris kahandas tarbijate nõudlust sügishooaja kaupade järele Baltika kõigil viiel jaeturul. Lisaks mõjutasid tarbija käitumist suurenev ebakindlus ja aeglustuv majanduskasv, mis on eriti tugevalt ilmnenud Venemaal, aga mille märke on näha ka Balti riikides. Tihenenud on ka konkurents Eestis ja Leedus, kuna turule on lisandunud uusi kaubamärke ning kaubanduspind on kasvanud.

Venemaa jaemüük vähenes kolmandas kvartalis 14% ja Ukrainas 6%. Lisaks aeglustunud majanduskasvule võimendas müügi vähenemist Venemaa rubla nõrgenemine euro suhtes.

Hulgi- ja e-poe müük kasvas kolmandas kvartalis 20%, mis on vastavuses 2013. aastaks seatud eesmärgiga arendada ka teisi müügikanaleid ning suurendada müügimahtusid nii hulgipartnerite kui ka frantsiisi kaudu.

Baltika kasutab frantsiisipartnerit Valgevenes ja frantsiisile on üldse pandud suuri lootusi. Milderi sõnul oleks huvi võtta frantsiis brändile, millele saab teha 10–15 poodi, mitte kolm poodi. Oma poodidega Baltimaadest lääne poole minekut ei plaanita.

Hetkel kuum