EBRD kärpis Ida-Euroopa prognoosi

Balti riikidest terendab kolmest protsendist kiirem kasvutempo tuleval aastal Lätile ja Leedule, Eestile mitte. Ühelgi kolmest pole SKP veel kriisi­eelsel tasemel taastunud.

“Praegune majanduskasvu aeglustumine regioonis on vaid osaliselt tsükliline,” nendib raport. “Paljud põhjused on struktuursed, viidates madalamale kasvupotentsiaalile, piiratud investeeringute rahastamise võimalustele ning lõpetamata struktuursetele reformidele.”

Eurokriisi negatiivne mõju on seevastu mõnevõrra järele andnud, ehkki ositi on piirkond deflatsiooniohus, sest kasv on nõrk, Lääne pankade lahkumisest on tekkinud krediidipõud ning nõudlus piirkonna ekspordi järele on nõrk.

Saksa turg võiks rohkem kaupa nõuda. Panga peaökonomist Erik Berglof kiitis Euroopa Keskpanga otsust intressimäära kärpida.

“See on väga hea märk, et praeguse olukorra riskidest on aru saadud,” ütles Berglof ajalehele Wall Street Journal. Ta märkis, et langevate hindade trend riskib euroalalt levida ka Kesk- ja Kagu-­Euroopasse. Nii oleks tema sõnul igati tervitatav, kui Saksamaa turul oleks nõudlus suurem.

Berglof näib jagavat USA valitsuse kriitikat, et Saksamaa ekspordil tuginev majanduskasv sunnib naabrid rängemasse kärpekuuri. Täna teeb ilmselt ettepaneku Saksamaa kaubanduskonto ülejääki ja selle mõjusid sügavamalt analüüsida ka Euroopa Komisjon, mis avaldab oma arvamuse võimalikest tasakaaluprobleemidest liikmesriikide makromajanduses.

“Euroala jooksevkonto ülejääk ja (euroala) sisemine tasakaal on jätkuvalt probleem,” ütles ­Berglof. “Oleks tervitatav, kui mõnes rikkamas euroala riigis palgad tõuseksid.”

Pank prognoosib euroalaga enim integreeritud riikidel nõrka kasvu, sest ekspordinõudlus toibub aeglaselt. Samas võivad tekkida uued probleemid, kui euroala pankade tervisekontroll enne ühtse pangandusjärelevalve käivitumist peaks päevavalgele tooma olulise rekapitaliseerimise vajaduse Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikides tegutsevates Lääne pankades. Ebapiisavalt arenenud kohalikud kapitaliturud ja vähene säästmine ei korvaks välisraha väljatõmbamist ning pärsiks investeeringuid.

Odav nafta muserdab Venemaad. Venemaale prognoosib EBRD järsku majanduskasvu pidurdumist, mis mõjutab ka Venemaaga aktiivses kaubandussuhtes olevaid lähiriike. Venemaa majanduskasvu tempo aeglustub läinud aasta 3,4 protsendilt tänavu 1,3%-le ja taastub tuleval aastal vaid 2,5% tasemel. Sinna on sisse rehkendatud suured infra­struktuuriprojektid, mida valitsus plaanib rahastada riiklikust investeerimisfondist. Eelarvevõimalused on aga piiratud, sest nafta hind on liiga madal.

Eile teatas Venemaa statistikaamet, et kolmandas kvartalis kasvas Venemaa SKP aasta baasil 1,2%, mis on samal tasemel teise kvartaliga. Mullu kolmandat ametiaega Venemaa presidendiks saanud Vladimir Putini investeeringutel tuginev majanduskasvu mudel ei ole reaalsuseks saanud. Ning stiimulit ei saa majandusse anda ka keskpank, mis on keskendunud inflatsiooni taltsutamisele – oktoobris kerkis inflatsioon aastatagusega võrreldes 6,3%.

Venemaa vajab reforme. Putini esimesel kahel presidendiks oleku ametiajal oli majanduskasvu tempo keskmiselt 7% aastas. Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev ütles läinud nädalal, et järgmistel kümnenditel jääb Venemaa majanduskasv maailmamajanduse kasvutempost aeglasemaks. Valitsuse prognoosi järgi kasvab Venemaa SKP 2030. aastani 2,5% tempos. Maailmamajanduse kasvutempoks on prognoositud aga 3,4–3,5% aastas.

Selleks, et tõsta Venemaa potentsiaalne majanduskasv 3% tasemest kõrgemale, on vaja struktuurseid reforme ja üldise ärikliima paranemist, nendib EBRD.