• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idufirmad püüdsid Helsingis investoreid

    Nokia kaablitehases Helsingis kogunesid eelmisel nädalal Euroopa suurimale IT-konverentsile lähiriikide idufirmad, et oma ideid tutvustada ja tulevasi investoreid leida.

    Kuuendat korda toimunud konverents Slush on küll pühendatud idufirmadele, kuid sama olulised on kohalviibivad (ingel)investorid ja riskikapitalistid ning juba edukalt tegutsevad ettevõtted. Viimased näitavad, mille uuega nad on välja tulnud, ning jagavad kasulikke nõuandeid uutele tulijatele. Investorid otsivad uusi rahapaigutamise võimalusi. Nagu selgus vestlustest idufirmadega, mis pisikestes boksides ennast tutvustasid, siis kohapeal reaalseid otsuseid ei sünni. Pigem vahtetati kontakte, visiitkaardid olid kõigil kogu aeg käepärast, ja jäeti endast märk maha, lootuses mõnele varakamale riskikapitalistile silma jääda.
    Ajakirjanikele algas Slush eelneval õhtul Helsingi riigiarhiivis, kus anti põgus eelvaade olulisematele idufirmadele, mis pidid konverentsi jooksul oma uue toote turule paiskama. Ürituse avasid Slushi korraldajad Miki Kuusi ja Peter Vesterbacka, kes on ühtlasi Rovio turundusjuht. Vesterbacka meenutas, miks üldse Slushiga kuus aastat tagasi alustati.
    Idufirma ei olnud populaarne. “Mõni aasta tagasi olin ülikoolis loengut pidamas ja lõpetuseks küsisin sealselt 600 tudengilt, kui paljud neist on huvitatud oma idufirma loomisest. Ainult kolm kätt tõusis,” rääkis ta. Otsustanud, et midagi tuleb ette võtta, et noorte huvi üleval hoida, korraldati esimene Slush, millel osales sama palju inimesi, kui oli tol õhtul riigiarhiivis – ligikaudu 300. Sel korral oli osalejaid juba üle 5000.
    Vesterbacka meenutas ka, kuidas Slushi korraldama asudes otsustati, et selle asemel, et teha konverentsi suvel vabas õhus, mil siinkandis kunagi ei tea, kas on hea ilm või mitte, otsustati novembri kasuks, mil on kindel, et on pime, külm ja märg. Selline oli ka Slushi eelõhtu, mil küll slush’i (e. k lörtsi) ei sadanud, kui vihma ja tuule koostöö tegi õues olemise üsna ebameeldivaks.
    Tippu jõudnud hoiavad omaette. Minu jaoks algas Slushi esimene päev pealaval esinenute püüdmisega. Esimene sihtmärk oli Skype’i üks asutajatest ja kunagine tegevjuht Niklas Zennström. Olin saatnud Slushi meediameeskonna kaudu talle intervjuupalve, millele vastust ei tulnud. Niisiis otsustasin ta kohapeal kinni püüda.
    Pärast iga ettekannet püüdsid korraldajd esinejat teisel korrusel asuvasse pressialasse suunata, kus oleks siis saanud nendega 15 minuti jooksul intervjuusid teha. Zenn­ström liikus ühel hetkel mööda treppe üles, Pressialasse ta siiski ei jõudnudki, vestles trepimademel põgusalt mõne inimesega ning lahkus.
    See-eest aga pöördus meie poole Soome äriinglite ühenduse esindaja, pakkudes võimalust tutvuda ühe Soome ingelinvestoriga, kellel on plaanis ka Eesti idufirmadesse investeerida.
    Läksin tagasi pealava juurde, kus kõneles parasjagu Sten Tamkivi, kes on olnud Skype’i Eesti tegevjuht ning tegutseb praegu peamiselt USAs.
    Samal ajal toimus Nokia kaablitehase kõrval restoranis Acqua Eesti võrgustumisüritus, mille aukülaline oli president Toomas Hendrik Ilves, kes esines ka Slushi pealaval. Restorani olid kokku tulnud peamiselt Eesti IT- ja idufirmade maailmaga seotud inimesed ning ka mitmed välisinvestorid. Nemad soovitasid, et siinsed alustavad ettevõtjad mõtleks suurelt ega piirduks vaid kohaliku turuga, vaid nii on võimalik köita riskikapitalistide huvi.
    Tähelepanu otsiti söögilauas ja käigu pealt. Kuigi võrreldes hommikuga jäi kaablitehases sagimist üha vähemaks, idufirmad sellest entusiasmi ei kaotanud. Söögialas lähenes meile Soome idufirma Uploud Audio esindaja Lassi Jalmari Laitinen, kes esiti uuris, kuidas konverents seni meeldinud on, ja juhtis tasapisi jutu selleni, mida nende firmal pakkuda on. Liikusime tema boksi juurde, kus selgus, et nad valmistavad väga hea kvaliteediga kõlareid, mida on lihtne seinale kinnitada, ning lisaks katteid nendele samadele kõlaritele.
    Samal ajal seisid valge lava juures kahe idufirma esindajad, kellel olid käes sildid “Angel investors wanted” (vajatakse ingelinvestoreid – toim). Valgel laval toimus nimelt Põhjamaade ingelinvestorite foorum ning sel viisil lootsid ettevõtjad potentsiaalseid rahastajaid leida. Vestlusest selgus, et väga palju edu selline lähenemisviis ei ole toonud, kuid kahe tunniga mõned kontaktid siiski saadi. Boksis nad end tutvustada ei saanud, sest sellist raha neil ei olnud. Küll aga olid nad valmis sealsamas kõigile huvilistele rääkima, mida nende loodud rakendus endast kujutab.
    Esimesele päevale pani punkti vahetult enne väljapääsu ligi astunud naisterahvas, kes tahtis väga rääkida oma koerasõpradele mõeldud mobiilimängust. Kuna aega enam väga palju ei olnud, andis ta lahkelt oma visiitkaardi ning ootas meid järgmisel päeval oma boksi juurde.
    Eesti idufirma sai võidu ootamatult
    IT-konverentsi sisse mahtus ka kiirtutvustusvõistlus, mille võitnud Eesti firma Weekdone’i esindaja Jüri Kaljundi ütles, et see tuli täieliku üllatusena.
    Võit tõi Weekdone’ile ka ­10 000eurose preemia.
    Pitching Competitionil osalenud sada idufirmat pidid lühikese ettekandega ettevõtjatele ja investoritele oma ideed tutvustama, nii et see neile meeldiks ja silma jääks. Kaljundi jaoks ei olnud Slushile tulemise eesmärk niivõrd raha või investoreid leida. “Raha rahaks, aga on kaks olulist asja: ühelt poolt saime palju uusi kliente, kes liitusid meie teenusega, teiseks investorid vaatavad selliste võistluste võite. Kui me näiteks 6 või 12 kuu pärast investorit otsime, siis ma arvan, et see aitab ka kaasa,” leidis Kaljundi.
    Weekdone pakub firmadele meeskonnatöö juhtimise rakendust. Lisaks Kaljundile, kes tegeleb tootearendusega, on idufirma käivitajad arendaja Janek Hiis ja disainer Veli-Johan Veromann.
     
    Mis on mis
    Teemaks tervis
    Teisel päeval keskenduti Slushi rohelisel laval tervise ja tervislikkusega seotud tehnoloogiatele.Nii rääkis Soome idufirma Health Puzzle tegevjuht Nelli Lähteenmäki, kuidas paljud seadmed ja rakendused mõõdavad küll inimese tervislikku seisundit, kuid selle andmestikuga enamasti ei tehta midagi sellist, mis aitaks inimesel oma eluviise muuta või parandada.Health Puzzle pakub võimalust muuta kogu tervisega seotud andmestik tervislikeks tegevusteks.Slushil oli kolm idufirmat, mis pakkusid diabeetikutele võimalusi oma olukorraga paremini toime tulla: Sensotrend, Mendor ja MealLogger.Kokku oli Slushil rohkem kui 120 idufirmat, mis olid seotud tervise ja heaoluga. Korraldajate hinnangul pole varem nii palju tervislikkusega seotud osalejaid olnud. Lisaks võitis ühe Slushi võistluse idufirma Better Doctor, mille rakendusega on võimalik leida oma piirkonna lähim ja usaldusväärseim arst.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tallinna börs pani nädalale rohelise punkti
Kõik kolm Balti börsi lõpetasid nädala plusspoolel; enim tõusis Tallinna indeks.
Kõik kolm Balti börsi lõpetasid nädala plusspoolel; enim tõusis Tallinna indeks.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.