Kallis odav passiivmaja

Sense projektijuht Margus Valge kummutab müüdi, et passiivmaja oleks midagi väga kallist, ja tegelikku hinnapakkumist tehes võrreldes lahendust sarnaste turul olevate hoonetega ta tohutut erinevust ei näe. Ta ei saa aru, miks inimesed passiivmaja tasuvusest räägivad. “Tasuvusest saab rääkida konkreetse komponendi, näiteks ventilatsiooniseadme, või elektrit tootvate päikesepaneelide puhul, aga mitte maja puhu. Maja ehitad sa endale ju kümneteks aastateks,” selgitas ta ja lisas, et hiljem maja energiasäästlikkusele mõeldes on sama tulemust juba tunduvalt keerulisem ja kulukam saavutada. “Kas on mõtet ehitada maja energiat raiskama?” viskab ta õhku küsimuse.

Maja hind sõltub tema sõnul väga paljudest asjadest ja sageli teevad selle kalliks, kliendi soovitud arhitektuur, viimistlus ja muu sisu. “Mida suurem hoone, seda väiksem selle ehitamise ruutmeetri hind,” tõi ta siiski välja, et näiteks korterelamute ja ka paarismajade ehitamine on soodsam.

Valge sõnul jõuti passiivmajade juurde juba kuus aastata tagasi. “Alguses teooria, edasi praktika,” selgitas ta, et kõik algas hoonete projekteerimisest. Innustust lisas ka koostöö maailmakuulsa saksa arhitekti Gernot Vallentiniga, kes käis siin oma kogemusi jagamas ja novembri keskel külastas ka ettevõtte Nõo tehast.

Passiivmaja igale poole ei sobi. Kui klient soovib passiivmaja, algab kõik konsultatsioonist. Üle vaadatakse krunt, kuhu maja ehitada soovitakse. “Kui kliendil on ilus vaade põhja suunas, siis kahjuks peame selgitama, et see passiivmajaks ei sobi,” tõi ta ühe näite. Maastiku iseloomust tulevaid välistusi on teisigi.

Konsultatsioonist ja projekteerimistest alguse saanud ettevõte on tänaseks käivitanud oma passiivmaja elementide tootmise. Valge selgitab, et nad ei soovinud, et keegi nende projektid võtab ja ebakvaliteetselt teostab. “Eelistame ise ehitada, et tagada kvaliteet,” täpsustas ta. Seetõttu on panustatud ka arendusse.

Puidust, OSB-plaadist ja tselluvillast seina­detailide juures on erilist rõhku pandud külma­­sildade vältimisele, et soojakadu oleks võimalikul väike. “See pole kergelt tulnud,” selgitas Valge.

Loodusliku paberijääkidest tselluvillani jõudis ettevõte Valge sõnul, kuna ettevõtte ehitatud Kuldar Leisi maja projekti tegid maailma ühed tuntumad passiivmajade arhitektid Georg ja Martha Reinberg, kes soovisid kasutada võimalikult looduslikke materjale.

“Kuna tselluvilla tootmise primaarenergia on suhteliselt madal, siis on see selline filosoofiline lähenemine passiivmaja loomises, et kasutada võimalikult vähe energiat ka selle loomisel,” selgitas Valge.

Lisaks plaanitakse käivitada peagi Nõos ka aknatootmine, millega hakkab tegelema ettevõtte tütarettevõte Smartwin.

Juba on valmis ja töös kümmekond maja. Valge eelistab ehitada pigem vähe, kuid kvaliteetselt. “Ei taha ehitada nagu buumi ajal, kus kuue kuuga andi püsti majad, mille energiakuludele ei pööranud keegi tähelepanu,” lisas ta. Samas on tal hea meel, et inimesed on hakanud aru saama energiasäästu vajadusest. Siiski tuleb veel palju selgitada, et maja eri detaile vahetades muutub maja energiatarve, mida pidevalt passiivmaja ehitades järgitakse. “Kui vahetada üks ventilastiooniseade teise vastu, tuleb järgida, et sel oleks samad või paremad parameetrid,” selgitas ta, et komponente pole lihtne odavamate vastu vahetada.

Ka lükkas Valge ümber müüdi, nagu ei tohiks passiivmajas aknaid avada või see oleks kohutav kunstlik keskkond. “See on täielik müüt. Kvaliteetse sisekliima osa on hea värske õhk, talvel ventilatsioonisüsteemiga, suvel aknaid avades. See kinnise karbi teema on pseudoprobleem,” rääkis Valge.

Sensele on abikäe investeeringuteks ulatunud KredEx. KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul otsustati Sense OÜ investeerimislaenu käendada, kuna ettevõtte taga on tugev meeskond, kes on projekti käivitamiseks teinud väga põhjalikku ettevalmistustööd. “Kahtlemata on passiivmajade ehitamine perspektiivne valdkond, mida mõjutavateks trendideks on kallinevad energiahinnad ja kasvav looduskeskkonnast hoolimine," lisas ta.

Passiivmaja kriteeriumite täitmiseks on vabad käed

Levivad müüdid, nagu passiivmaja oleks midagi väga kallist ja keerulist. Asjasse pühendunute sõnul see nii ei ole. Loe lähemalt intervjuust Eesti Passiivmajaliidu tegevjuht Kristo Kalbega.

Mis teeb passiivmaja kalliks ja keeruliseks? Passiivmaja ei ole kuigi kallis ega keeruline. Peaasjalikult muudab maja kalliks ning keeruliseks arhitektuur ja seda igasuguste hoonete puhul. Seega ka nn tavamaja võib olla suure ehitusmaksumusega.Ilmselgelt suureneb soojustuskihi paksenedes ka alginvesteering, kuid selle mõju on hilisemat kokkuhoidu arvestades tühine. Ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteem nõuab suuremat investeeringut kui värske õhu klappide paigaldus, aga ka see on hoone kogumaksumuse juures väike summa ja samal ajal tõstab oluliselt sisekliima kvaliteeti. Seda mõju on aga rahas märksa raskem mõõta. Ehk lõppkokkuvõttes ei taandu passiivmaja valik mitte ainult tasuvusele, vaid ka inimese heaolule.

Passiivmaja on hoone, mille ruumide kütte soojusvajadus on tarkvaraga PHPP arvutatult 15 kWh/(m2a) või alla selle ning kütte, sooja vee ja kogu majapidamise elektrienergia tarbimine kokku primaarenergianäitajana 120 kWh/(m2a) või alla selle. Valmis hoone õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral (blower-door testi n50 näitaja) peab olema 0,6 1/h või alla selle. Aga kuidas selleni jõutakse? Jah, passiivmaja kui hoone on väga täpselt defineeritud, kuid laiemalt on passiivmaja puhul tegu meetodi ja tervikliku kvaliteedi tagamise süsteemiga, mille eesmärk on hoone küttevajaduse vähendamine, pöörates ennekõike tähelepanu suurele hulgale detailidele. See on olnud ajalooliselt teed näitav kontseptsioon, mille tegevused on üldaktsepteeritavalt vajalikud sammud energiatõhusa hoone loomiseks. Lisades passiivmajale taastuvenergia tootmise osa, on võimalik ehitada liginull-, netonull- ja plussenergiahooneid.Passiivmaja meetodi üks olulisi põhimõtteid on see, et ei seata ehituslikke nõudeid ehk ettenähtud kriteeriumide täitmiseks on antud vabad käed. See tähendab esiteks ka seda, et passiivmaja võib ehitada igaüks ehk tegu pole kaubamärgisüsteemiga. Teiseks võib kasutada mis iganes materjale ning komponente, looduslikke ja sünteetilisi – peamine on, et on tagatud sise­kliima kvaliteet ja energiatõhusus.Sellest lähtub, et passiivmaja taseme saavutamiseks on vajalik järgida ainult üldist kontseptsiooni ehk paigutada hoone nii ilmakaarte kui ka ümbritsevate objektide suhtes optimaalselt, luua kompaktne hoone vorm, lisada piisavalt soojustust, ühendada konstruktsioonid külmasilla- ja õhulekkevabalt ning kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi.Loomulikult peab nende sammude ulatus olema kooskõlas kohaliku kliimaga ehk siinne passiivmaja peab olema soojapidavam kui näiteks Lõuna-Rootsis passiivmaja. See kehtib ka inimeste endi puhul – tulles sügisel Kesk-Euroopast Eestisse paneme ju kampsunile mantli peale.

Kui oluliseks peate, et Eestis ehitatakse üha rohkem passiivmaju? Miks? See on väga oluline eelkõige Eesti riigi arengu ja ka piirkonna energiasõltumatuse ning keskkonnahoiu seisukohalt – väiksemat energiavajadust on võimalik tagada taastuvate energiaallikate ning hajusa tootmisega. Lisaks on positiivne mõju elanikkonna tervisele, kuna nii asub üha rohkem inimesi elama kvaliteetse sisekliimaga hoonetesse.

 

Sense OÜ

Tegeleb passiivmaja standarditele vastavate hoonete projekteerimise, ehitamise, projektijuhtimise ning järelevalvega.Tartumaal asuvas tehases toodetakse passiivmajadele sobivaid seina- ja katuse­elemente, aknaid ja lubi- ning savitooteid, lisaks pakutakse just madala energiatarbega hoonetele mõeldud komponente.Firma kompetentsi kuuluvad tänapäevased hoonesimulatsioonid, mis lubavad ennustada loodava hoone energia­vajadust ja sisekliimat.Müüb Paul Wärmerückgewinnungi kõrge soojatagastusefektiivsusega ventilatsiooniseadmete ning Sonnen­krafti päikeseküttesüsteemide müügiga.Energiatõhusate hoonete ehitamise projektijuhtimine ning ehitusjärelevalve, lisaks arhitektuurne ning konstruktiivne projekteerimine ning ehitusjuhtimine.2012. aasta majandusaasta konsolideeritud müügitulu oli 399 000 eurot.Gruppi kuulub ka Smartwin OÜ, mis tegeleb akende tootmise, ostmise ja müügiga. 

 

Gernot Vallentin arendas passiivmaja mõistlikuks

1962. aastal sündinud Gernot Vallentin sai arhitektidiplomi Müncheni Tehnikaülikoolist.Üks passiivmaja standardi ja külmasildade arvutamiseks sobiva lahenduse arendajaid.Arhitektuuri on kaasatud ka õuealad ja ta lähtub mugavuse kontseptsioonist.Sai selgeks juba varakult, et tehnilised nõuded ja lahendused ei tohi domineerida linnaplaneerimises, vaid levima peab vaba disain.Nägi, et tellijate raha on piiratud, ja tegutseb, et vähendada passimaja ehitamiskulusid.

 

9 kuud elu passiivmajas

Kuldar Leis, Eesti esimese passivmaja omanikOlen veebruari algusest elanud sertifitseeritud passiivmajas, esimeses Eesti pinnal.Märts oli sel aastal väga päikeseline, aga külm, öösiti korduvalt –15 °C. Selline ilm on aga passiivmajale just sobilik, päevane päike tuleb suurtest lõunakülje akendest sisse ja öine külm ei jahuta maja maha, sest seinad, katus ja aknad on soojapidavad. Märtsis küttis meie maja juba ainult päike.Külmal ajal, kui oluline on väike soojakadu, on passiivmajas tähtsamad vahest kaks asja – aknad ja ventilatsioon. Meil 93%-lise soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, me ei tea, mis on müra, ja kõigis ruumides on värske õhk. Suvel aga toimis hoopis loomulik õhutus, avatud oli keldrikorruse aken ja kõrgeimad õhutusaknad diagonaalselt keldriaknaga.Kõik toimib tavapäraselt. Vent töötab ise, päike kütab ruume ja sooja vett, väga külma ja pilvise ilma korral toetab maasoojuspump, aknaid on palju ja neid võid avada, kui isu on. Tänu headele akendele ja madala temperatuuriga seinaküttele on terves ruumis ühtemoodi hea olla sõltumata asukohast.